Telefon väiksema kuluga

Praegu on ainult Eesti Telefonil kõige arendatum telefonivõrk. Need firmad, kes hakkavad pärast Eesti Telefoni eriõiguste lõppemist tegutsema, keskenduvad põhiliselt suuremat tulu toovate kaugekõnede vahendamisele.

Uuendatud seaduse eelnõu ei sätesta ei uutele telefonifirmadele ette nähtud kompensatsioonifondi loomist ega firmade vabastamist maksudest, mis soosiks konkurentsi teket.

«Esialgsest seaduse eelnõust ei ole suurt midagi järele jäänud,» lausus teede- ja sideminister Jürgenson eile. «Mina olen praeguse variandiga rahul.»

Uues seaduse eelnõu variandis tuli loobuda kompensatsioonifondi loomise ideest.

Jürgenson pakkus varem välja idee muuta Eesti Telefoni kontsessioonilepingu tingimusi ja luua kompensatsioonifond, et soosida konkurentsi teket fikseeritud telefoniteenuste turul alates 2001. aastast.

Ühise kompensatsioonifondi idee tugines põhimõttele, et need firmad, kes lokaalset võrku ei arenda ja vahendavad ainult rahvusvahelisi kõnesid, hakkavad maksma lisa neile, kes seda teevad.

Jürgenson ütles, et sellest ideest tuli loobuda, sest puuduvad positiivsed näited selle kohta, et selline süsteem toimiks edukalt. «Taoline kompensatsioonifond on olemas Prantsusmaal, kuid see on keeruline ja bürokraatlik,» nentis ta.

Samuti loobuti punktist, mis näeks ette väikese turuosaga tavatelefoni teenust pakkuvate firmade vabastamise osast maksudest.

«Kõige parem toetus oleks see, kui telekommunikatsiooniseadus võetakse ükskord ikkagi vastu,» kommenteeris uut seadust ASi Uninet juhatuse liige Taavi Talvik. Uninet on üks suuremaid Eesti internetifirmasid, mis kavatseb pärast Eesti Telefoni eriõiguste lõppemist hakata pakkuma telefoniteenust.

Toivo Jürgenson ütles, et telekommunikatsiooniseaduse teine lugemine on esialgse kava järgi 19. jaanuaril ja seadus võetakse vastu kolmandal lugemisel 26. jaanuaril. Teede- ja sideministri sõnul on väga oluline telekommunikatsiooniseadus vastu võtta enne jaanuari lõppu, sest see on üks tähtsamaid seadusi, mis on vajalik Euroopa Liiduga ühinemiseks.