Optiva Pank korrastab end enne müüki

Perens ei soostunud täpsustama, millised detsembrikuised sündmused vara ümberhindamise tingisid ja kas see ümberhindlus oli seotud strateegilise investori kaasamisega. «Ma ei saa mingit kommentaari anda,» ütles ta.

Perensi sõnul oli ümberhinnatud tagatiste hulgas nii kinnisvara kui väärtpabereid. Panga finantsjuht avaldas lootus, et auditeerimise käigus ei ilmne täiendavate provisjonide tegemise vajadust. «Praeguse info kohaselt peaksid tehtud provisjonid olema lõplikud,» ütles Perens.

Optiva Panga laenukahjumite eraldisteks tehtud reserv on kogu panga eksisteerimise vältel olnud keskmiselt kolm korda suurem kui teistel kommertspankadel ja moodustanud 9% laenuportfellist. Detsembri lõpus oli see tõusnud 11,8% tasemele.

Eesti Panga direktor Valdur Laid möönis eelmise aasta lõpus, et keskpanga soov on müüa osalus Optiva Pangas selle aasta esimesel poolaastal. Optiva Panga juhatuse esimees Härmo Värk andis töötajate aastalõpupeol peetud pöördumises kuuldavasti lootust, et uus tuumikomanik ostab osaluse juba esimeses kvartalis.

Trigon Capitali peaanalüütik Toomas Reisenbuk ütles, et investoritele ei meeldi sellised üllatused, eriti aasta lõpus, ning rahulikumalt reageeritakse igasugu ümberhindlustele siis, kui seda tehakse jooksvalt kvartalite kaupa. Sellele vaatamata ei tohiks ootamatul kahjuminumbril panga aktsia hinnale olulist mõju olla. «Kui Optiva hind sõltub kuulujuttudest, mis käivad selle ümber, kes ja millal strateegilise osaluse ostab, ei oma kahjuminumber olulist tähtsust,» ütles Reisenbuk.