Uus tollikord röövib aega ja raha

Nn kaupade ajutise ladustamise nõue tuleneb möödunud aastal vastu võetud tollialastest õigusaktidest.

«Mul ei ole enam võimalust pärast impordi käibemaksu tasumist saada kaup kohe piirilt kätte ja asjaajamine läheb varasemast kaks korda rohkem maksma ning võtab mõne tunni asemel terve ööpäeva,» tõdes kilepakendeid sisse vedava OÜ Top-Pak juhataja Arvi Sikk.

Rahandusministeeriumi tollitalituse juhataja Marek Uusküla ütles, et ükski õigusakt ei välista seda, et kaup jääb ladustamata. «See on puhtalt korralduslik küsimus, mille peab lahendama tolliamet,» kommenteeris Uusküla võimalust kaup piirilt kohe kätte saada.

Vastupidiselt Uuskülale ütles Kaubandus-Tööstuskoja peajurist Reet Teder, et sügisel jõustunud tolliseadus ei näe üldiselt ette võimalust vältida sisseveetava kauba ajutist ladustamist tolliformaalsuste ajaks.

Tolliameti peaspetsialist Raivo Plumer sõnas, et impordil on ajutise ladustamise vältimiseks võimalik vormistada kaup esialgu sissetuleva transiidina ja hiljem vormistada kohalikus tolliasutuses ümber impordiks vabasse ringlusse. Plumer pidas võimalikuks ka ilma ajutise ladustamiseta lihtsustatud impordi korra kasutamist, kuid selle taotlemiseks tuleks pöörduda inspektorist kõrgema tolliametniku poole. Kui importija kasutab näiteks TIR-märkmikuga vedajat, pole samuti kauba ajutist ladustamist, märkis Plumer.

Tolliseaduse ja selle rakendusaktide järgi pidi alates 10. jaanuarist paigutama imporditava kauba tolliterminali või ettevõttele endale kuuluvasse hoiukohta. Aasta lõpus tulnud muudatusega anti hoiukoha dokumentide vormistamiseks aega 1. aprillini, seni võib ajutiselt ladustada ka muus tolli poolt aktsepteeritavas kohas.

Raivo Plumeri sõnul oli eelmise nädala seisuga kogu Eestis vormistatud 83 ettevõtte enda territooriumil asuvat hoiukohta ja 89 taotlejat veel ootas seda.

«Sellega üritame välistada novembri alguses ASYCUDA rakendumisega seoses tekkinule sarnast olukorda,» kommenteeris Marek Uusküla tähtaja pikendamist. «Kahjuks on võimatu luua sellist süsteemi, et kõik on rahul,» ütles ta. Uusküla nentis, et laiemalt rakenduva tollitagatiste süsteemi puhul on tõesti tegu riigile protsendita laenu andmisega, kui ettevõtja kasutab tagatisena sissemakset tolliameti kontole.