Itaallased söövad Eesti hobuseid

Luunja ratsabaasi omanik, ratsasportlane Urmas Raag on lihahobuseid Itaaliasse vahendanud juba aastaid. Lihaäri polevat siiski stabiilne, sest hobuseid napib. 'Päris kronusid, kellel on ainult luu ja nahk, ostja ei taha,' räägib Raag. Samuti pole mõtet saata tapale täiesti terveid ja tugevaid loomi, need on liiga kallid. 'Harilikult ostame 3000-4000 krooni eest hobuseid, kel on jalavigastus või muu häda,' kinnitab ratsasportlane. Tema sõnul ei too lihahobuste eksport teab mis tulu, kuid ära elada aitab siiski.

'Mõni aasta tagasi oli tegevus aktiivsem,' meenutab Raag. Suurmajandite laialisaatmisel jagati ühismajandis olnud hobused endistele kolhoosnikele. Paljud värsked talunikud ei osanud loomadega midagi muud peale hakata, kui müüa nad rebasefarmidele. Raag, kes teadis eurooplaste hobuselihahimu, pakkus kasutuks muutunud loomadele võimalust sattuda hoopis inimese toidulauale. 'Kokku oleme välja vedanud oma pool tuhat hobust,' arvutab Raag.

Praeks määratud hobused lahkuvad Eestist elusana. Raag müüb nad Leedu firmale, kes saadab eriveoki järele. Leedus ja Lätis kasvatatakse palju rohkem hobuseid ja seal olevat lihaäri laialt levinud.

Suurt hobuselihaäri pole Eesti lähiajal võimalik püsti panna, sest kogu riigis on kokku vaid umbes 3600 hobust. 460 suksut kuulub ratsaspordibaasidele ja teistele asutustele ning ülejäänu talunikele.