Veinivalik vähenes poole võrra

«Nõue kanda kõik veinimargid registrisse on kogu maailmas ainulaadne. See takistab rariteetide maaletoomist ja avab tee ilmetule masstoodangule,» lausus ASi Balen juhatuse esimees Ants Vahur.

Balen on väike, 10 miljoni krooni suuruse aastakäibega firma, mis on spetsialiseerunud kvaliteetveinide ja mõne haruldasema kange alkoholi margi importimisele. Selle kliendid on eliitsöögikohad, vinoteegid ja eraveinikeldrid.

Tänavu ei saa Balen müüa näiteks 3000 krooni pudel maksvat 1983. aasta Prantsuse kuulsas veinimõisas valminud veini Chateau Lafite Rotschild, mis on Eestisse toodud enne alkoholiseaduse kehtimahakkamist ja mille kohta on tagantjärgi võimatu vajalikke pabereid hankida, sest seda enam ei toodeta.

«Veinitööstuses muutub kõik nii kiiresti,» selgitab Vahur. Kokku vähenes ainuüksi selle firma veinivalik 330 nimetuse pealt 230 nimetusele. Eestis tervikuna on praegu registrisse kantud 2500 veini, eelmisel aastal oli müügis poole võrra rohkem marke.

Alkoholiregistrisse tuleb muu hulgas esitada veinipudeli välimuse ja etiketi täpne kirjeldus ja kui näiteks üks tähis sildil muutub, tuleb toode uuesti registreerida. AS Balen toob mõnda veini aga aastas kõigest üks või kaks kasti. Alkoholiregistri nõuete rahuldamiseks oli firma sunnitud palgale võtma ühe lisatöötaja. Kõik see kokkuvõttes kajastub ka toote hinnas, mis võib Vahuri hinnangul tõusta 10--20 protsenti.

Register võtab iga toote kohta vähemalt ühe näidise endale. Nii on praegu registri veinide hoidmiseks täiesti kohaldamata ruumides hoiul viis ühekordselt väikeses koguse sissetoodud veini näidist kogumaksumusega 5000 krooni. Oksjonilt koheseks joomiseks ostetud küpsed veinid võivad valedes hoiutingimustes kiiresti rikneda. «Neid marke ei tooda enam kunagi Eestisse, milleks neid säilitada?» küsis veinikaupmees.

Veiniekspert August Alop ütles, et alkoholiregister vähendas tema Veinipööningu veinivalikut vähemalt kolmandiku võrra, ära jäid just paremad ja kallimad margid. «Meil on nüüd Vana Maailma unikaalseid eriti kvaliteetseid veine märksa vähem pakkuda ja sellest on kahju,» märkis ta.

Prantsusmaa veinide ja alkoholi eksportööride föderatsioon tegi Eesti alkoholiseadusele ekspertiisi ja leidis, et see pole vastavuses maailmas kehtivate tavadega ega ka Euroopa Liidu seadustega, sest Euroopa turul on vein vabalt kaubeldav.