Monopoli lõpp tõotab Estline'ile raskeid aegu

Senikaua, kuni Estline"i majandustulemused Siljat ja Vikingit ei peibuta, et too nad oma laevasid ka Tallinna-Stockholmi liinile. Möödunud kümnendil Estline"ile antud ja tänavu 17. juunini kehtiv monopol on ärgitanud meedias varasematel aastatel arvamusi, et ilma ahistava kontsessioonilepinguta tormaksid sellele liinile ka teised laevafirmad.

Praegu ütleb Silja Line Eesti juhatuse esimees Meelis Laido, et Silja ei ole ainult Tallinna-Stockholmi liinile minekut isegi mitte arutanud. 'Eks ole kogu see asi seotud Estline"i ja Estoniaga. Suurema osa rahast jätsid sellel liinil laeva rootslased, aga pärast katastroofi nende osatähtsus reisijate arvus kukkus,' avaldas Laido isiklikku arvamust. Märksa pragmaatilisemaks huvipuuduse põhjuseks on aga Estline arvudes. 1998. aastal andis Eesti Merelaevandusele kuuluv Estline kahjumit. Mullused majandustulemused on kokkuarvutamisel, aga Postimehe andmetel ei ole need kindlasti paremad kui üle-eelmisel aastal.

Juba rohkem kui aasta aega otsib Eesti Merelaevandus (ESCO) oma tütarfirmale Estline"ile strateegilist investorit, seni tagajärjetult. Tundmatuks jääda soovinud laevandusasjatundja hinnangul ei ole väljaspool laevandussfääri Estline"ile ostuhuvilisi, suurtel laevafirmadel Siljal ja Vikingil oleks aga Estline"i ostmise asemel kasulikum sõita Tallinna- Stockholmi vahet ise, oma laevadega. 'Miks kulutada suur hulk raha firma ostmiseks, mida neil tegelikult vaja ei ole,' küsis laevandusasjatundja. 'Estline on hädas.'

ESCO tegevdirektori Tom Stage Peterseni sõnul jätkab emafirma Estline"ile strateegilise partneri otsimist. «Läbirääkimised potentsiaalsete strateegiliste partnerite ja/või finantsinvestoritega jätkuvad,» edastas Petersen Postimehele.

Peterseni sõnul on ebatõenäoline, et 2000. aastal tuleb Tallinna-Stockholmi liinile mõni konkurent. 'Kontsessioonileping lõpeb 17. juunil, mis teeb konkurendile algaval hooajal sellele liinile tuleku majanduslikult ebaotstarbekaks,' nentis Petersen.