Kohtupretsedent hõlbustab BSA tegevust

ASi Humana Projekt juhatuse esimees Rein Üts avaldas reedel riigikohtu otsuse üle äärmist pettumust. Ta lisas, et 200 000kroonine trahv ning arvutite konfiskeerimine tähendab ettevõtte kadumist. ?Tundub, et tehakse kõik selleks, et töökohti vähendada, kuid nii peaks ka kolmandiku osas piraattarkvara omavatelt riigiasutustelt arvutid konfiskeerima ja lõpetama Eesti riigi tegevuse üldse ära,? lausus ta.

ASi Kunsttükk esindaja Inge Veso rääkis, et nende poolt Tallinna ringkonnakohtusse esitatud apellatsioonkaebuse aluseks oli väide, et nendele määratud 150 000kroonise trahvi aluseks toodud illegaalse arvutiprogrammi kasutamine ei ole õigustatud, sest BSA esindajad fikseerisid vaid programmide olemasolu ega tuvastanud, et neid ka kasutati.

Kuid kohus otsustas, et juba see, kui piraattarkvara on arvutis, on tõlgendatav kasutamisena. Trahvi maksmine on Veso sõnul firmale raske koorem, mida ta korraga kindlasti teha ei suuda. Veso sõnul on totter ka arvuti konfiskeerimine, sest see ei tohiks olla haldusõigusrikkumise toimepanemise ese. ?See oleks sama hea, kui piraatplaati kuulates võetakse sult ka grammofon ära või lubatud liikluskiirust ületades konfiskeeritakse auto,? lausus ta. ?Samas on arvuti näiteks Humana Projekti jaoks peamine töövahend ja ka tulu teenimise allikas. Kui see ära võetakse, siis mille eest ta seda trahvi maksab.?

Tegelikult on ettevõtete seas hirmu külvav tegevus seni teeninud vaid piraattarkvara vastu võitleva mittetulundusühingu BSA Eesti liikmesfirmade ? IT, Genzi, Usesofti ja Baltic Computers Systemi huve. Kui BSA ja politsei ühisreidid eelmisel sügisel algasid, müüdi Microsofti tarkvara soodushinnaga. Tarkvaramüüjate hinnangul kasvas Microsofti tarkvara müük Eestis nelja kuu jooksul neljakordselt võrreldes 1998. a sama perioodiga. Microsofti tarkvara edasimüüjad enam müüginumbreid ei avalikusta.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude uurimise komissar Meeme Peters tunnistas, et BSA eksperdid oskavad täpset hinnangut anda vaid oma liikmete kaubamärkide osas. Kuna firmadesse tehtavatel reididel ei ole kaasas politsei arvutispetsialisti, kes ka teiste kaubamärkide all oleva tarkvara legaalsuse kohta hinnangu annaks, jäävad viimased tähelepanu alt välja. ?Meie oleme selles ürituses vaid juriidiline pool ning korrakaitse tagajad,? lausus Peters. ?Kui me leiame sellise eksperdi, kes teiste tarkvarade suhtes ekspertarvamust anda oskab, kaasame ka tema operatsioonidesse.?

Küsimusele, kas BSAga koostöös plaanitakse ettevõtjate kui lõpptarbija puistamise asemel operatsioone korraldada hoopis illegaalse arvutitarkvara levitajate ja paljundajate vastu, vastas Peters, et viimaste jälitamine ja avastamine kuulub ainult keskkriminaalpolitsei tegevuse hulka, mida valdavalt BSAga koos ei tehta. BSA esindaja Ahti Leppik täpsustas, et Tartus ja Ida-Virumaal on paari müüja osas kriminaalasi algatatud.

BSA esindaja Anneli Heinsoo märkis, et kindlasti võideldakse koos politseiga ka piraattarkvara levitajate vastu. Samas ametlike arvutitarkvara müügikohtadeta turgudel, kus on müügil ainult piraattarkvara, pole BSA ekspertide kaasamisel mõtet. Erinevalt firmadest, kus tuleb alles selgitada tarkvara legaalsust, on turul vaja politseil vaid piraatkaubitsejad kätte saada. BSA abiga tehakse aga katseoste arvutimüügifirmades jälgimaks, kas müük toimub reegli kohaselt.

Ka riigiasutustes kasutatakse kuni 30 protsendi osas piraattarkvara, kuid BSA reidid ja suured trahvid neid ei ohusta. Riigiasutused sõlmisid eelmise aasta lõpus Microsoftiga tarkvara legaliseerimise lepingu. Samas nimetatud 5 miljoni kroonisest Microsofti tarkvara tarnelepingust, mis sisaldas Microsoftiga kokkulepitud soodushindu, ei piisa kogu riigiasutustes kasutusel oleva piraattarkvara legaliseerimiseks.