Maad peab kasutama sihtotstarbeliselt

Oma maja, ka rida- ja kortermajade, igasuguste aiandusmajakeste ja suvilate aluse maa erastamisel tekkinud kinnistu sihtotstarve on elamumaa. Sama tähendus on maatulundusmaal. Neid eristatakse kinnistu suuruse järgi: elamumaa sihtotstarbe saab maatükk suurusega kuni 2 hektarit. Maatulundusmaa suurus algab 2 hektarist.

Maaomanik võib kasutada krunti elamu haldamiseks, aia pidamiseks. Kui ta tahab oma aiasaadusi müüa, siis seda ei saa talle keegi keelata. Poe ehitamiseks samale maatükile on vajalik kohaliku omavalitsuse nõusolek ja detailplaneeringu koostamine. Sellega määratakse ära kinnistu uus sihtotstarve ehk antakse elamumaale juurde ärimaa otstarve.

Ärimaa on kaupluste, turgude, toitlustus- ja majutusettevõtete (puhke- ja spordibaasid), bensiinijaamade, kontorite ja büroode alune ning nende teeninduseks vajalik maa. Nt Tallinna vanalinna piirkonnas on elamumaa ja ärimaa maa maksustamishinna vahe vähemalt seitsmekordne, mujal kesklinnas kahaneb vahe viiekordseks. Äärelinna elamurajoonides maa maksustamishinnad võrdsustuvad.

Tagastatud maade omanikud ja kinnisvara arendajad on kokku puutunud sotsiaalmaa mõistega. Sellise otstarbega kinnistu on maa, millelt ei või taotleda kasumit, sh kultuuri- ja spordiasutuste (staadionite), kirikute ja kalmistute, haridus- ja teadusasutuste, valitsus- ja omavalitsusasutuste maa. Sinna alla kuuluvad ka supelrannad ja kallasradade alune maa, vabaõhumuuseumid, loomaaiad ja botaanikaaiad ning lauluväljakute alune maa.

Linnaosades tehtud üldplaneeringutes on üksikasjalikult ära märgitud need alad, mis jäävad või saavad sotsiaalmaa sihtotstarbe. Üldplaneeringud on kõigile huvilistele tutvumiseks välja pandud linnaosavalitsustes.

Sotsiaalmaa maksukoormus on tunduvalt madalam ? kuni pool elamumaa maamaksuhinnast. Kuid ka siin on erand Tallinna vanalinna ja kesklinna näol. Kesklinnas on sotsiaalmaa maamaks võrdne elamumaalt kogutavaga, vanalinnas isegi poolteist korda kõrgem.

Ka tee on osa maast, mida saab mõõdistada, kanda kaardile ja moodustada eraldi katastriüksuse. Suurtele maatükkidele detailplaneeringu tegemisel on omanike ehmatus suur, kui avastatakse, et küllalt suure pindala võtab enda alla omanikule suhteliselt tähtsusetu krunt, mille sihtotstarbeks tuleb transpordimaa.

Linnas olevad väljakud, parkimisplatsid, bussipeatused, viaduktid ning loomulikult maanteed, tänavad, raudteed ja trammiteed kuuluvad samuti ühise nimetuse ? transpordimaa ? alla.