Liiderpangalt tulevikus kopsakas omanikutulu

?Kas suured dividendimaksed või siis aktsiate tagasiostmine on endiselt päevakorral,? ütles Hansapanga finantsdirektor Erkki Raasuke.

Raasukese kinnitusel on pangal ka pärast selle aasta dividendide maksmist rohkem kapitali, kui kavandatavateks investeeringuteks tarvis läheb. ?Koos tulumaksuga läheb dividendide maksmiseks tänavu kokku üle 500 miljoni krooni,? märkis ta. ?Kui vaadata analüütikute prognoose, siis Hansapangale ennustatakse selleks aastaks ligikaudu miljardi krooni suurust kasumit. Kui see ennustus täitub, suureneb omakapital kaks korda nii palju, kui me praegu välja maksame.?

Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt ütles reedel aktsionäride üldkoosolekul, et pank on eesmärgiks seadnud tõsta omakapitali tootlikkust möödunud aasta 17,8 protsendilt 25 protsendile. Selle eelduseks on kapitali adekvaatsuse langus praeguselt 20,8 protsendilt 15 protsendile.

Tänavu loodab Hansapank kasvatada turuosa Lätis ja Leedus. ?Eestis on eesmärk tegevuse efektiivsemaks muutmine ja ristsubsideerimise vähendamine,? rääkis Neivelt. Sarnaselt Ühispanga ja Optiva Pangaga on Hansapanga prioriteediks ka internetipanganduse ja elektronkaubanduse arendamine.

Hansapanga aktsionärid kinnitasid reedel juhatuse ettepaneku maksta dividende viis krooni aktsia kohta ehk kokku 394 miljonit krooni. Dividende saavate aktsionäride nimekiri fikseeritakse 3. mail ja raha laekub aktsionäride arvetele hiljemalt 10. mail.

Aktsionärid kiitsid 99,9 häälteenamusega heaks ka panga majandustulemused, töötajate optsiooniprogrammi ja uued nõukogu liikmed.

Panga nõukogust astusid tagasi kauaaegne liige advokaat Jüri Raidla ja Swedbanki esindaja Jan Linden. Nende asemele said Swedbanki juhatuse liige Annika Wijkström ja EBRD esindaja Staffan Crona.

Panka seni auditeerinud KPMG asemel sai järgnevaks kolmeks aastaks Hansapanga audiitoriks Deloitte & Touche.

Hansapank teenis möödunud aastal 815 miljonit krooni puhaskasumit. Panga bilansimaht oli aasta lõpus 34,3 miljardit krooni.