Samas ei too majanduskasvu kiirenemine kaasa tööpuuduse vähenemist ega tööhõive taseme kasvu, mis majanduslehe Dagens Industri analüütikute sõnul viitab tõsistele strukturaalsetele probleemidele.
Avalik tööpuudus peaks varem oodatud 4,5 asemel tõusma sel aastal 4,6-le.
Veel prognoosib valitsus, et sel aastal kasvab Rootsi eelarve ülejääk 2,8 protsendile SKTst ja tuleval aastal 3,2 protsendile. Ettepanekud maksukärbeteks lubab Rootsi majandusminister esitada aga alles valitsuse sügiseelarves.
Avaliku sektori kulud ja maksud alanevad küll protsendina SKTst, kuid seda eelkõige tänu majanduskasvu kiirenemisele.
Tööstust puudutavad maksukergendused moodustavad kevadeelarves Rootsi tööstusliidu arvutuste järgi vaid 0,3 promilli valitsuse maksutuludest.
Kriitikute sõnul pole valitsus piisavalt pingutanud, et peatada firmade ja kvalifitseeritud tööjõu lahkumine ning kapitali väljavool.
Ka reitinguagentuurid ei kiirusta Rootsi hinnet tipptasemele tõstma.
Üks põhjusi on Rootsi jätkuvalt kõrge riigivõlg, mis ulatub 1335,5 mld Rootsi kroonini. Peale selle näitavad arvutused, et kui ühekordsed laekumised, näiteks Telia müügist saadud summad välja jätta, on valitsuse eelarve 34,2 mld krooniga miinuses.
Riigi finantsid on küll stabiilsemad kui varem, kuid sõltuvad kõrgete maksude ja avaliku sektori suurte kulude tõttu jätkuvalt tugevalt majanduskonjunktuuri kõikumisest.
Autor: ÄP