Vinüülkate kodus

Põrandakatte valik on maitseasi. Kes naturaalseid põrandakatteid kalliks peab, võib oma kodu põrandad katta PVC- ehk vinüülpõrandakattega.

Kodudesse mõeldud PVC-materjal on umbes kaks korda odavam kui naturaalne linoleum ning umbes neli korda odavam kui pärisparkett. Sellele lisaks on vinüülkattel teisigi tänuväärseid omadusi: ta on jala all pehmem ja mõnusam kui kivi või laminaat, talub hästi niiskust ning on kõige lihtsamalt puhastatav põrandakate üldse ? seetõttu on ta lausa asendamatu materjal esikus ja köögis. Üks materjali omadusi on ka esialgse kuju taastumine, kui näiteks käia mööda põrandat kõrge kontsaga kingadega. Mida paksem ja mitmekihilisem PVC-materjal on, seda mõnusam on tema peal käia, lisaks on paksematel materjalidel ka head heliisolatsiooniomadused.

Praegu pakutav mustri- ja värvivalik peaks rahuldama ka kõige nõudlikumat maitset. Materjalid on reljeefsed ? nii on parketi ja plaatpõranda imitatsioonidel tunda vuugikohad, laudpõranda kujutisega PVC-l aga reljeefsed oksakohad.

Iga materjali kohta peab müüjal olema tervisekaitseinspektsiooni kooskõlastus, igal juhul tasub põrandakatet soetama minnes seda müüjalt küsida.

Kvaliteetse koduvinüüli hooldamine on väga lihtne: plekid jms saab maha pesta neutraalse põrandapesuvahendiga (pH=7?8). Paremad koduvinüülid saavad tehases erilise kaitsekihi, mis annab sobiva läike, lihtsustab hooldust ning kaitseb plekkide sisseimbumise eest. Selliseid vinüüle ei ole vaja vahetada vähemalt esimestel kasutamisaastatel. Hiljem võib pinna uuesti kaitsta veebaasilise polümeervahaga.

Kindlasti tuleb vältida tugevate orgaaniliste lahustite (nt atsetoon) sattumist vinüülkatte pinnale, kuna need ?sulatavad? pinna üles. Jäävaid plekke võivad jätta ka mustast kummist esemed ja kilekottide trükivärv.

Autor: Lembit Salla