Töötajate kaasamine äriplaani koostamisse annab eelduse edule

Olari Taali juhitavas ASis Ösel pole äriplaani koostamine ainult juhi ülesanne, selles osaleb võimalikult palju töötajaid. Taal peab planeerimisprotsessi töötajatele oluliseks koolituseks.

Olari Taal soovitab äriplaani koostamisel arvestada järgnevaga:

Aasta planeerimine on kõik, mida kavatsetakse teostada tegelikkuses ja mida on võimalik kirjeldada.- Tegelikkuses on see püüdlemine millenigi, milleni ei jõua kunagi. Kaasame äriplaani tegemisse võimalikult palju töötajaid. Nii täidab inimene justkui enda koostatud plaani. Tahame, et oleks võimalikult vähe käsutäitjaid.

Planeerimisprotsess peab olema rulluv, siis ei muutu ta maisikülvamiseks.- Tavaliselt hakatakse sügisel meeleheitlikult rabelema: nüüd on vaja teha järgmise aasta äriplaan. Plaani tasub teha aasta läbi.

Finantsplaneerimise eriväärtuseks on koolituslik osa.- Kui töötajad saavad osaleda järgmise aasta planeerimise juures, on see tõenäoliselt palju tõhusam koolitus kui 10 000 krooni maksev kursus.

Planeerimist ei tohi lasta muutuda eesmärgiks omaette, ta on ikkagi raha teenimise vahend.- On tendents, et inimesed hakkavad planeerimise käigus endale tööd juurde tekitama, luues hulga mõttetuid suhtarve, millega pole midagi peale hakata.

Planeerimiseeldused.- Edu tagava äriplaani eelduseks on eeldatava majanduskeskkonna prognoos turgude kaupa, teadmised tarbijahoiaku muutustest turgudel (klientide ostukäitumise muutused). Oluline tegur on kliima. Toiduainetööstuses on sesoonsus tähtis. Jookide tootjana peame üritama ette näha, milline tuleb järgmise aasta suvi, sest jookide tarbimine sõltub otseselt ilmast.

Oluline on tunda võimalikke muutusi jaotusvõrgus, konkurente ja nende võimalikku tegevust. Kuuldes mõne konkurendi plaanide kohta vihjeid, mõtleme, mida meie teeksime samas olukorras. Eeldame alati, et konkurendid on vähemalt sama targad kui meie.

Majandamisreeglid.- Majandamisreeglid on dokument, mis kirjeldab struktuuriüksuste tulemuslikkuse mõõtmise põhimõtteid. Majandamisreeglid kinnitatakse igaks aastaks uuesti, sest nad nagunii muutuvad. Aasta sees me majandamisreegleid ei muuda. Majandamisreeglid määravad ära struktuuriüksused ja nende staatused; bilansi ja rahavoogude aruande koostamise kohad; põhivara, debitoorse võlgnevuse, tooraine ja valmistoodangu varude arvele võtmise kohad; siseteenuse ostmise reeglid; kulude ja tulude üldise ja spetsiifilise jaotuse.

Finantsplaan.- See sisaldab müügiplaani ja selle kooskõlastamist tootmisvõimsustega, tootmisplaani, tooraine hangete plaani, investeeringute plaani, kulueelarveid ja tegevusplaane allüksuste lõikes, tütarettevõtete kasumiplaani konsolideerimist, rahavooge, bilanssi, kogu grupi konsolideerimist, finantsplaani kinnitamist. Kogu selles protsessis peetakse etappide vahel planeerimisvestlusi.

- Miks te Öselisse tööle läksite?

Siis, kui ma enam siseminister polnud, lubasin hakata tegelema näiteks looduskaitsega. Pärast mitmekuulist mitte midagi tegemist hakkas mul igav. Olin tihti mõelnud, miks on meie toiduainetööstus nii hale. Oli sportlik huvi asja vastu. Sellepärast hakkasingi Öselit juhtima.

- Kolm asja, mis on Öselis läinud viltu, kolm asja, mis on selles ettevõttes hästi välja tulnud?

Väga palju on läinud viltu, kuid ükski asi pole nii suur, et peaks seda ütlema. Õige otsus Öseli puhul oli investeerida mahlatootmisse. Kuid seda tegime ainult sellepärast, et Tartu lähedal Reolas on korralik tootmiskompleks ja väga palju inimesi, kes vajavad rakendust.

- Mis määrab, et ühe juhi ümber kogunevad andekad töötajad, teise ümber aga mitte?

Osal inimestel on lihtsalt rohkem õnne ja võimalust töötajatele rohkem maksta.

- Mis saab toiduainetööstusest?

Inimeste ostujõud kasvab, tööstused peavad enam hakkama rõhuma kvaliteedile. Väiksed tööstused kaovad, sest nad ei suuda investeerida. Seetõttu hakkab suurtel ettevõtetel minema veelgi paremini.

Planeerimine algab eesmärkide püstitamisest, on siis tegu müügimahu, turuosa, ekspordi, kasumimarginaali, kapitali tootlikkuse vm eesmärkide püstitamisega.

Seejärel alustavad funktsioonide kaupa tööd müük, turundus, tootmine ja ost, personal ja finants.

Plaanil endal ei ole suurt väärtust, küll aga on väärtuslik planeerimisprotsess. Kui ei ole ühist arusaamist, on edu raske saavutada. Küsimusest ?mida teha?? on veelgi olulisem küsimus ?miks??

Toiduainetööstus on pärast mitmeaastast Vene kriisi tagajärgede põdemist jalgu alla saamas. Selle aasta augustis oli toiduainetööstuse toodangu müük juba ligi 9 protsenti suurem kui eelmisel aastal samal ajal.

Müük.- Kaheksa kuu kokkuvõttes jäi toiduainetööstuse toodangu müük samale tasemel, mis eelmisel aastal. Samas oli selle aasta august 8,6 parem kui möödunud aasta sama aeg. Juuliga võrreldes oli kasv augustis 2.

Piimatööstus.- Tänavu aasta suurim rõõmusõnum toiduainetööstustele oli Euroopa Komisjoni otsus suurendada Eesti piimatoodete kvooti kolm korda. Uued kvoodimäärad hakkasid kehtima juulis ja müük läks lahti nii suure hooga, et piimatöösturid hakkasid kartma võimalikku toorainepuudust. Tänaseks on tõusnud juba ka piima kokkuostuhind. Samuti tekkis piimatööstustel stiimul viia oma tootmised Euroopa Liidu (EL) nõuetega kooskõlla ning saada ELi ekspordiluba. Eestis on seitse euroekspordiloaga piimatööstust.

Lihatööstus.- Kuigi ka lihatooteid oleks võimalik ELi kvoodi piires eksportida, pole veel ühelgi Eesti lihatööstusel ekspordiluba. Rakvere Lihakombinaat plaanib selle aasta lõpuks tootmise eurokorda viia ja loa saada. Endiselt on lihatööstuses olukord, kus on väga palju väikseid tegijaid ja seetõttu terav hinnakonkurents. On ka juba väljalangejaid ? pankrotistus Adavere Lihatööstus, kes polnud küll mahult suur tegija, kuid kelle kaubamärke tarbijad hindasid ja tundsid.

Kalatööstus.- Kalatööstuses on idaturgude nõudlus konservide järele nii suur, et tööstused ei suuda seda täita. Samas aga on konservide hinnad endiselt suhteliselt madalal tasemel. Tööstused ei saa võimsusi lisada, kuna selleks ei jätku vaba raha, samuti valitseb suur tööjõupuudus. Eriti terav on inimestepuudus saartel ja Ida-Virumaal.

Euroinvesteeringud.- Kõige kaugemale on jõudnud kalatööstused. ELi ekspordiluba on 21 ettevõttel ja 13 laeval. Euroopa Liitu läheb veerand kogumüügist.

Tervikuna löövad toiduainetööstuses, nagu ka paljudes muudes valdkondades, kõige paremini läbi välisomanikele kuuluvad ettevõtted. Piimatööstustest on paari viimase aastaga tõusnud turuliidriks Soome Valiole kuuluv Laeva Meierei, lihatoodete turuliider on samuti soomlaste HK Ruokatalole kuuluv Rakvere Lihakombinaat, kes on muuhulgas Ruokatalo grupis praegu ainuke kasumit tootev ettevõte.

Ettevõtted, kes pole suutnud leida välisomanikke, maadlevad suurte laenukoormatega ning väiksemad ettevõtted ilmselt aegamööda hääbuvad, kuna ei suuda ennast eurotasemele investeerida.