Väinu Rozental • 20. november 2000 kell 22:00

Mart Erik ootab

?Kaks aastat ei tegelenud ma millegagi,? soostub Erik pärast pikka palumist rääkima endast ja oma ettevõtmiste pankrotistumise põhjustest. Valus kogemus pankrotijärgsete artiklitega, kus Erikut kahtlustati vara kantimises ja muudes pattudes, on sundinud endist edukat metsaärimeest teadlikult vältima kokkupuuteid ajakirjandusega.

Kokkusaamispaigaks on väheldane kontor Tallinnas Narva maanteel asuvas Ober-Hausi majas.

Alates selle aasta algusest on Erikul taas töökoht, kuhu tööpäeva hommikul tulla. Ta on OÜ Eskita Group direktor. Metsamajanduse nõustamisega tegeleva ettevõtte üks omanik on Eriku poeg Ants, kes töötab ASis Sylvester projektijuhina.

?Enne seda teenisin elatist välisfirmade konsulteerimisega,? räägib EPA metsandusharidusega Erik. ?Olen andnud metsamajanduslikku nõu näiteks Soome, Venemaa, Valgevene metsafirmadele.?

Erik sõidab kolme aasta vanuse liisitud Honda Accordiga ning elab üürikorteris. ?Kõik minu vara ? 2000 hektarit metsamaid ? läksid pankrotipessa ning on realiseeritud,? lisab Erik.

Eriku hinnangul kaotas ta pankroti käigus isiklikku vara umbes 10 miljoni krooni väärtuses. ?Kaotasin kõik,? tunnistab Erik. ?Kui ma poleks viis-kuus aastat tagasi karsklaseks hakanud, oleks tõenäoliselt alkohol süvendanud masendushoogusid.?

Erik ei salga, et eriti suurte masendushoogude ajal mõtles ta päästvast silmusega köiejupist.

Kuigi pangad ei anna Erikule kui eraisikust pankrotivõlgalasele krediitkaarti, ei tunne Erik end metsamajandusringkondades väljatõrjutuna. ?Mind ja minu teadmisi aktsepteeritakse,? räägib Erik, kes ootab pankrotiprotsessi lõppemist, et alustada taas metsaäris.

Oma kogemustele toetudes väidab Erik, et pankrotis on ka positiivset: aastaid kestnud stress saab lahenduse kergenduse näol, selguvad tõelised sõbrad, kelles saab kindel olla, ja uuesti ettevõtlusega alustades tunnetad paremini riski piiri ning tead selle hinda.

Pankrotihalduri Indrek Nauri kinnitusel on Eriku pankrotimenetlus tema praktikas erandlik. Nauri sõnul ei ole just tavaline, et pankrotti läinud firma juht või füüsiline isik aitaks haldurit omakasupüüdmatult.

?Eriku puhul on näha, et ta on huvitatud, et võlausaldajad saaksid võimalikult suures ulatuses oma nõuded rahuldatud,? räägib Naur. ?Erik pole kunagi varjanud infot oma varade või tolleaegse turusituatsiooni kohta.?

Enda suhtes pankrotiavalduse esitanud Mart Eriku vastu on esitatud nõudeid ligi 50 miljoni krooni ulatuses.

Eesti suurima eraisikust võlgniku tiitlit on praeguseks Erikult tõenäoliselt üle võtmas pankrotistunud ekspankur Andres Bergmann, kelle vastu oli tähtajaks esitatud nõudeid 340 miljoni krooni ulatuses.

Eriku suurimad võlausaldajad on erastamisagentuur, kes nõuab 27 miljonit krooni, ja Eriku äripartner, USA investor Andrew Beal, kes nõuab ligi 18 miljonit krooni. Nauri andmeil on 53 Mart Erikule kuulunud kinnistu müügist laekunud või laekumas umbes 20 miljonit krooni.

Metsaliidu endise presidendi Mart Eriku sõnul tegi ta mõttetu ostu, kui pakkus 1994. aastal RASi Suure-Jaani Metsamajand eest 11 miljonit krooni. See oli ligi kaks korda rohkem, kui riik müüs kalliduselt järgmise metsamajandi. Lisaks võttis Erik 3,5 miljoni krooni suuruse investeerimiskohustuse ning kohustuse hoida tööl 120 inimest ning hallata alevi kommunaalmajandust ja sotsiaalsfääri.

?Kohene sissemaks ? viiendik ostuhinnast ehk 2,4 miljonit krooni ? võttis hingetuks,? meenutab Erik. ?Loobuda aga ka ei raatsinud, sest 800 000kroonine trahv tundus liiga ränk.?

Eriku erastamisfopaad on seostatud nostalgiaga. Eriku kodukoht on Suure-Jaani, tema isa oli metsamajandi kauaaegne direktor.

Eriku sõnul julgeb ta ka täna Suure-Jaanisse minna. ?Ma ei jäänud metsamajandi töötajatele midagi võlgu,? räägib Erik. ?Ma ei teinud katsetki pankrotiohus ettevõtet näiteks vanarauaks müüa.?

Raha suhteliselt viletsas seisus Suure-Jaani metsamajandi erastamiseks teenis Erik Eesti taasiseseisvumise algusaastail väga tulutoovast puiduekspordist Soome.

Kui Soome metsafirmad hakkasid 90ndate keskel Eestisse oma tütarfirmasid moodustama, sai Erik aru, et tulus vahendustegevus ei kesta lõpmatuseni. Küpses otsus hakata tegelema puidutööstusega.

Eriku sõnul oleks temast võinud saada saetööstuse tänase lipulaeva ASi Imavere Saeveski osanik. ?Paraku olin juba oma raha Suure-Jaani metsamajandi erastamisse pannud, kui kursusevend Mati Polli tuli lagedale ideega rajada Imaveresse saetööstus,? laiutab Erik käsi.

Eriku äripartneriks sai hoopis Dallases elav mormoonist miljonär Andrew Beal. Parema klapi saavutamiseks hakkas ka Erik mormooniks. Tandemi idee oli osta metsamaid, tagada Suure-Jaanisse rajatava OSB-plaadi tehasele toore.

Eriku andmeil jõudis Andrew Beal investeerida Eestisse üle 3 miljoni dollari. Kahe aasta jooksul osteti 6000 hektarit metsa, millest kolmandik kuulus Erikule ja ülejäänud Bealile.

?Ma ei öelnud Bealile kohe, millises seisus on Suure-Jaani metsamajandi erastamine tegelikult,? põhjendab Erik, miks väliskompanjon ei aidanud lisainvesteeringuga metsamajandi projekti päästa. ?Erastamisagentuuri ja Hansapanga kannatus katkes ning ma tegin otsuse algatada enda suhtes pankrotimenetluse.?

Beali esindaja, Advokaadibüroo V. Kaasik & Co vandeadvokaadi vanemabi Toomas Laanemaa kinnitusel pole klient talle teinud kunagi ülesandeks esitada mingeid materjale, justkui oleks Erik petnud Beali. ?Tõenäoliselt pole Bealil, kes on Eestis valusalt kõrvetada saanud, tükk aega tahtmist siin riigis äri ajada.? Laanemaa andmeil on Beal aktiivselt sekkunud USA kosmoseprojektidesse.

Kaks aastat tagasi, enne pankrotivaras olevate metsakinnistute müügilepanekut vihjati, et lankide eest, millelt on haihtunud metsa, küsis Eriku tollane pankrotihaldur Kauri Rattus liigkõrget hinda.

Erik vannub, et ei raiunud vähemalt pool aastat enne pankroti väljakuulutamist oma metsadest ühtki tikku. ?Pärast pankroti väljakuulutamist lõppes metsades järelevalve minu poolt.?

Eriku kursusevend, ASi Forestex nõukogu esimees Tõnis Mäerand iseloomustab Erikut kui ausat meest, kellele silmakirjatsemine on võõras. ?Erik on alati pulbitsenud fantastilistest ideedest,? jätkab Mäerand. ?Tema suurim viga on aga see, et ta uue idee tekkides läheb sellest põlema ning jätab vana teostamata.?

Hetkel kuum