Bürokraat teeb firma loomisest takistusjooksu

Mida vähem takistab riik uute ettevõtete asutamist, seda rohkem on riigis kasvuettevõtteid, ja seda suurem on majanduskasv ja tööhõive. Sellisele tulemusele jõudis rühm Harvardi ülikooli teadlasi, kes uurisid ettevõtluse alustamisega kaasnevat bürokraatiat kokku 75 riigis Boliiviast ja Poolast Kanada ja Uus-Meremaani.

Uuringu raames analüüsiti uue ettevõtte asutamise keerukust, sellega kaasnevat bürokraatiat, korruptsiooni, ettevõtte registreerimise kiirust ja sellega seotud kulutusi ettevõtjale.

Selgus, et keskmiselt nõuab uue ettevõtte registreerimine ettevõtjalt kümme toimingut, kogu bürokraatlik protseduur kestab kaks kuud ja äriregistrisse kandmise kulud ning muud riigilõivud on suured.

Kõige parem oli olukord Kanadas, kus asutamisprotseduur koosneb ainult kahest toimingust, ettevõtte asutamine kestab kaks päeva ja asutamiskulud moodustavad SKTst elaniku kohta ainult 0,014%.

Negatiivse poole pealt nõuab ettevõtte asutamine Brasiilias vähemalt 15 toimingut ja asutamiskulud moodustavad 0,67% SKTst elaniku kohta. Itaalias, mida kutsutakse bürokraatide paradiisiks ja ettevõtja põrguks kestab ettevõtte asutamine neli kuud. Poolas aga on ettevõtja sunnitud riigilõivuna tasuma ligi tuhat dollarit.

Kokkuvõttes sai kõige kõrgema hinnangu Kanada, mis on vähese bürokraatiaga ettevõtjasõbralik ja ettevõtja jaoks soodne riik ja mis edestas sellega isegi USA vastavaid näitajaid. Kõige hullem on uusettevõtja olukord muuseas Boliivias.

Uuringust saab järeldada, et välja arvatud sellised maailma juhtivad majandusriigid nagu USA, Kanada, enamik Skandinaavia riike, Austraalia ja Uus-Meremaa, on olukord võrdselt halb nii Ladina-Ameerikas kui ka Ida-Euroopas.

Miks on selline lihtne toiming nagu uue firma registreerimine ja maksukohuslasena arvelevõtmine nii keeruline? Millisel ettevõtjal on aega oodata neli kuud nagu see on Itaalias? Kellel on vaja sellist vohavat bürokraatiat?

On selge, et kasulik saab see olla ainult bürokraatidele endile. Ühtlasi on riigilõivud ettevõtete kandmisel äriregistrisse ja muud sellega seotud maksed valitsuse jaoks oluliseks tuluallikaks.

Riigi majanduse jaoks on sellised bürokraatlikud tõkked aga äärmiselt kahjulikud, sest takistavad uute töökohtade loomist ja tõstavad maksukoormust. Kui ettevõtjad näevad, et ettevõtte asutamine või ametlik äritegevus on liiga keeruline lähevad nad varimajandusse ja jätkavad oma tegevust seal.

Reformimeelsetele valitsustele saadab see uuring selge sõnumi selle kohta, et bürokraatiaga võitlemiseks tuleb vabaneda nii paljudest bürokraatidest kui võimalik. Niikaua kui ametnikud jäävad oma kabinettidesse, leiavad nad alati võimaluse tekitada endale tööd juurde ja takistada ausate ärimeeste tegevust.

Näiteks Brasiilias seadis valitsus sisse bürokraatia vastu võitlemise ministri ametikoha. Kui see kõrge riigiametnik hakkas kontrollima, kas kasutuselolevad vormid olid otstarbekad, avastati, et ligi kolmandik nendest olid ülearused. Kahjuks ei järgnenud sellele avastusele konkreetset tegevust, ministeerium kaotati ja Brasiilia bürokraatia elab ja õitseb edasi.

Enamik maailma valitsusi deklareerib, et nende eesmärgiks on luua paindlik tööturg, dereguleerida ja soodustada konkurentsi kasvu. On viimane aeg minna loosungitelt üle tegudele.