Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ravimid uuest aastast käibemaksu võrra kallimad
Sisuliselt peab retseptiravimite osas käibemaksuga arvestama ainult 2001. aastal.
Nycomed Sefa ASi juhataja Ants Nurk ütles, et ravimi hind ei pruugi tavainimesele automaatselt 5 protsenti tõusta, sest hinnatõusu suurus määratakse firmasiseselt. ?Küll on selge, et haigekassa poolt kompenseeritavate ravimite summa seoses käibemaksu lisandumisega ei kasva. Seega saab inimene sama summa eest ikkagi vähem ravimeid,? arvas Nurk.
Firma poolt vaadates on Nurga sõnul ravimite käibemaksustamise juures positiivne see, et seni saadi käibemaksu tagasi vaid toidulisandite ja ekspordi pealt, nüüd tagasisaadav summa tõuseb.
?Samas on täiesti selgusetu, mis saab näiteks ravimiga kokkupuutuvast taarast või etikettidest, mis olid seni käibemaksuvabad. Nende kohta ei ütle ükski seaduserida midagi,? ütles Nurk.
Mustamäe Apteegi juhataja Anne Eesmaa sõnul läheb uuel aastal apteekrite töö keerulisemaks, sest korraga on müügil nii 18protsendilise käibemaksuga toidulisandid, loodustooted ja ravimisarnased preparaadid kui ka viie protsendiga maksustatavad ravimid.
?Inimeste ostujõud on niigi väike, selles mõttes meile muidugi hinnatõus ei meeldi,? ütles Eesmaa. ?Käibemaksu kehtestamise suhtes oleme veel praegugi äraootaval seisukohal, sest meil on kaup praegu sees ilma käibemaksuta, tõenäoliselt peame need 31. detsembril ümber hindama,? oletas Eesmaa.
Riigieelarvesse käibemaksu kehtestamine olulist lisa ei too. 2001. aasta eelarve seaduseelnõu järgi peaks käibemaksu riigile laekuma kokku 8,45 miljardit krooni ehk 10 protsenti rohkem kui sellel eelarveaastal. Eraldi summat, kui palju toob riigile sisse ravimite käibemaksustamine, välja toodud ei ole.
Ravimeid importiva firma Eli Lilly Eesti filiaali juhataja Rauno Pukoneni kinnitusel näitavad arvutused, et tänu ravimite käibemaksule lisandub riigieelarvesse mõnikümmend miljonit krooni. ?Eraldi küsimus on see, kas eelarvesse lisanduv raha kaalub üles selle, et ravimid muutuvad inimeste jaoks kallimaks,? arvas Pukonen. ?Retseptiravimite käibemaksuga maksustamine on suuremas jaos raha liigutamine ühelt eelarverealt teisele ja seetõttu mõttetu.?