Uuel aastal uued hinnad

Üks huvipakkuvamaid muutusi järgmisel aastal on kindlasti uued tulijad telefoniteenuste turul. Väliskõnede, riigisiseste kaugekõnede ning kõnede tavatelefonilt mobiilile pakkumisest uuel aastal on juba teatanud Uninet, STV ja Tele2.

Kõik need firmad ootavad põnevusega, milliseks kujuneb Eesti Telefoni (ET) poolt neile pakutava sidumisteenuse hind. Esialgse 24 senti minutilt tunnistas sideamet eelmisel neljapäeval liialt kõrgeks ning ET peab selle nädala jooksul hinda korrigeerima.

Tele2 strateegia planeerimise direktor Peep Põldsamm nimetas sideameti otsust meeldivaks üllatuseks. ?Ootame ja loodame, et hind kujuneb vastuvõetav,? lausus Põldsamm. ?Regionaalse tasandi sidumisteenuse hind võiks olla 8?15 senti.?

Põldsamm lisas, et tehniliselt pole mingit vahet, kas pakkuda kaug- või kohalikku kõnet, võrk on selleks valmis.

Uute tulijate poolt pakutavad telefoniteenuste hinnad on valdavalt Eesti Telefoni omadest madalamad. Teede- ja sideministeeriumi avalike suhete nõuniku Aap Tänava sõnul näeb ministeerium neis hindades aga veel kõvasti langemisruumi. Seda eriti kaugekõnede ja mobiilile helistamise osas.

Tänav nimetas kaugekõne hindade kõrval olulisemaks hoopis kohalike kõnede hindu, sest seda teenust kasutavad inimesed rohkem ja sellest olenevad ka internetiühenduste hinnad.

Lisaks telefoniteenuste hinnamuutustele tõuseb 1. jaanuarist elektrienergia hind 15 sendi võrra 90 sendile kilovatt-tunni eest. Peale selle kaob ära senine elektriraamatute süsteem ja tarbijatel tuleb sõlmida uued lepingud, valides endale sobivaim kuue hinnapaketi hulgast.

Eesti Energia teeninduse teabejuht Kristiina ?anin ütles, et uute lepingute sõlmimine käib praegu hoogsalt. Keskmiselt on uue lepingu saanud 28 protsenti kodutarbijatest. Kõige nobedamad on olnud Viljandi- ja Tartumaa elektritarbijad, kus see protsent ulatub juba 45ni.

?anini sõnul on inimesed seekord väga normaalselt vastu võtnud ka alternatiivsed lepingute muutmise võimalused. Väljaspool Eesti Energia kontoreid saab lepinguid sõlmida Selverites, õige pea ka internetis ning 1. jaanuarist postkontorites. Tasuta saab uut lepingut sõlmida märtsini.

Alkoholitootjate ja maaletoojate jaoks on järgmise aasta üks olulisemaid muudatusi aktsiisiladude süsteemi rakendumine, mis on juba tekitanud nurinat väiksemate tootjate seas, sest nõuab suurte summade investeerimist mõõtetehnikasse. Riik kavandab aktsiisiladudest 100 miljoni lisakrooni laekumist eelarvesse.

Eesti Viinaliidu juht Toomas Tapupere märkis, et tema on nii suure lisalaekumise suhtes skeptiline. ?See eeldab, et me justkui oleksime seni riiki petnud ja illegaalseid tootjaid see ju niikuinii ei puuduta,? nentis Tapupere.

Tapupere hinnangul pole väiketootjatel põhjust kurtmiseks, sest enamikul neist peaks mõõteriistad juba varasemast olemas olema, sest alkoholitootja pidi oma toodangut ka seni mõõtma.

Uuest aastast kallinevad Eesti?Rootsi vahelises laevaliikluses kaubaveod vähemalt 10 protsenti. Sellist hinnatõusu on lubanud jaanuaris Tallinna?Stockholmi liinil opereerima hakkav Hansatee.

Maaettevõtjatest saavad löögi väikelehmapidajad, sest uuest aastast ei tohi piimatööstused enam osta kokku pukipiima, mis sunnib nii mõnegi lehmapidaja oma hoolealustest loobuma.