EKI: majandusareng püsib aasta alguse tempos

Enam kui 500 ettevõtte tippjuhilt laekunud hinnangute alusel on võrreldes septembriga kasvanud edukate ettevõtete osakaal tööstuses ja jaekaubanduses. Hooajast tingituna on ehitusettevõtete töömaht küll mõnevõrra langenud, kuid tavapärasest vähemal määral.

Majandusharude kindlustunde koondindikaator on septembriga võrreldes paari punkti võrra vähenenud, kuid EKI ekspertide hinnangul on see selle hooaja kohta enam kui rahuldav. Möödunud aasta samal ajal oli see ?17, nüüd 3.

Investeeringute olukorda hindasid EKI eksperdid detsembris 6,1 punktiga 9st. See on sama mis septembris. Statistilised andmed 9 kuu kohta näitavad, et vaatamata kiirele majanduskasvule on kapitalikulutused põhivarasse olnud suhteliselt tagasihoidlikud, kasvades vaid 2%. Esialgu pole EKI hinnangul siiski ohtu, et investeeringute suhteliselt mõõdukas kasv võiks kahtluse alla seada majanduse edasise kasvusuutlikkuse, kuigi investeeringute osakaal SKTs suure tõenäosusega mõnevõrra väheneb. Oodatav suhe on 23%.

Välismaiste otseinvesteeringute kohta statistilised andmed veel puuduvad, kuid lähtudes 9 kuu andmetest ulatuvad need aasta arvestuses umbes 6 miljardi kroonini. 1999. aastal oli see näitaja 4,4 miljardit.

EKI andmeil on eratarbimine oluliselt suurenenud, edestades kasvutempo poolest ka majanduskasvu. 9 kuu nominaalpalkade tõus ulatus 11%ni. Positiivselt on eratarbimise arengule mõjunud laenude kergem kättesaadavus ning liisingutingimuste paranemine. Ekspertide antud 6,1 punkti on kõrgeim hinne, mis eratarbimisele antud alates 1998. aasta III kvartalist.

Kaupade jaemüük on 9 kuu andmete põhjal suurenenud püsihindades 11%. Samas näitab tarbijate küsitlus, et pered ei ole valdavalt majandusolukorraga rahul. Võrreldes septembriga on hinnangud nii enda pere kui ka kogu riigi majanduslikule olukorrale pessimistlikumad. Põhjuseks on EKI hinnangul materiaalse kihistumise süvenemine ning keskmise pensioni püsimine 1998. aasta tasemel. Hinnangud püsikaupade ostukavatsuste kohta näitavad siiski mõõdukat ostude suurenemist.

Müncheni Majandusuuringute Instituudi ekspertide hinnangul kujuneb eelseisva 3?5 aasta keskmiseks majanduskasvuks maailmas 3,7%, Kesk- ja Ida-Euroopas 3,9%. Kaubanduspiirangute järkjärgulise vähenemise tingimustes suureneb kaubavahetus majanduskasvust kuni 4 korda kiiremini. EKI hinnangul on selline majanduskeskkond sobiv Eestile kui avatud majandusega riigile.

Pidades silmas nii ekspordi suurenemise võimalusi kui ka infrastruktuuri kavandatavaid otseseid välisinvesteeringuid, on Eestil potentsiaali jätkuvaks majanduskasvuks. Tugevalt positiivsed ootused on ekspertidel ka investeeringute osas.

Kuigi Eesti ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel on soodustanud krooni madal kurss, on spetsialistide hinnangul Eesti ekspordipotentsiaal veel halvasti ära kasutatud. Arvestatav osa ettevõtteid teeb allhanketöid. Samas on piisavalt andmeid, et Euroopa turud avanevad järkjärgult Eesti ettevõtete toodetele.

Kaubavahetuse bilansi muutuste osas peavad EKI eksperdid võimalikuks juba niigi suure negatiivse saldo suurenemist.