Tulemuspalk jõulupreemiaks

Ministeeriumid peavad hiljemalt 15. veebruariks esitama oma ministrile 2001. aasta tööplaani, mis saab aluseks tulemuspalga maksmisel.

Tulemusjuhtimiseks on tänavusest riigieelarvest ette nähtud 100 miljonit krooni. Iga ministeerium saab tulemuspalga maksmiseks 5 protsenti oma palgafondist, mis keskmiselt võimaldab maksta korra aastas hea töö eest lisaraha vaid pool või veidi rohkem ametniku palgast.

Näiteks rahandusministeeriumis on 378 koosseisulist töötajat, palgafondi suuruseks 47,1 miljonit krooni ja tulemusjuhtimiseks ette nähtud 2,4 miljonit. Keskmine palk töötasudeks ettenähtud summa alusel on 7804 krooni, tulemuspalgana on võimalik ühele inimesele lisaks maksta 4300 krooni. Haridusministeeriumis on tulemuspalga keskmine summa aga vaid 2680 krooni.

Loomulikult on võimalik maksta kehvemate töötajate arvel parematele rohkem.

Tulemuspalka hakatakse maksma hindamisperioodi lõpus, mis sisuliselt tähendab aastalõpu lisapreemiat. Tulemuspalga süsteemi üks väljatöötajatest Taavi Veskimägi rahandusministeeriumist ütles, et üle kahe hindamisperioodi aastas pole otstarbekas administreerimiskulude tõttu. ?Rahandusministeerium kavandab minu teada ühte hindamisperioodi,? märkis Veskimägi.

Tulemuspalga maksmise ja suuruse otsustab lõplikult minister. Ühe hindamisperioodiga ministeeriumides makstakse tulemuspalk välja aasta lõpus.

Ka majandusministeerium kaalub tulemuspalga maksmist kord aastast, erandiga seadusloomega tegelevate inimeste suhtes, kellel oleks kaks hindamisperioodi. Ministeeriumi avalike ja välissuhete osakonna juhi Karin Varkeli sõnul on peale tööplaanide täitmise tulemuspalga määramisel kriteeriumiks ka tulemusvestlustel kokkulepitu.

Koolitusfirma Invicta juhtimistreeneri Tiit Valmi hinnangul võiks optimaalne hindamisperioodi pikkus olla pool aastat. ?Selle aja peale on praegu paljudes kohtades arvestatud ka arendusvestlustega,? märkis Valm.

Valmi sõnul on pool aastat just selline aeg, mille jooksul ei lähe eelneva perioodi sündmused meelest ära ja osatakse neid paremini hinnata.

Siseministeeriumi asekantsler Tiit Sepp pani tulemuspalga määrajatele südamele, et puude taga osataks metsa näha. Tema sõnul sõltub ametnike tulemuslikkus nii paljudest asjaoludest, et valed otsused on kerged tulema.

?Näiteks on õige mitu aastat tehtud tööd Euroopa Liiduga liitumiseks. Kui nüüd tuleb referendum ja rahvas ütleb ?ei?, millise hinde me siis paneme nende sadade ametnike tööle?? küsis Sepp.

Sepp pidas väheusutavaks, et tulemusjuhtimise rakendumisel kedagi siseministeeriumist koondataks, sest töötajaid on niigi vähe.