Merita ja Sampo ristavad laenumõõgad

Kuigi Merita pole puhtalt Soome pank, sest kuulutakse kogu Põhjalat ja mitut Läänemere-äärset riiki haaravasse Nordea gruppi, tegutseb Eestis ikkagi just Soome Merita Panga filiaal. Tegemist on ka ainsa Eestis äri ajava pangaga, mis järgib Euroopa Liidu nõudeid ? näiteks hoiuste tagamise osas on piirmääraks 390 000 krooni nagu Soomes, mitte aga 40 000 krooni praegustele Eesti nõuetele vastavalt.

Sampo gruppi kuuluvad Eestis endised Optiva Pank ja Eesti Kindlustus ehk teisisõnu on siin moodustunud samasugune ühtne pangandus-kindlustusfirma nagu emakontsern Sampo-Leonia Soomeski.

?Sampo grupi strateegiaks on olla ühtne pangandus-kindlustusgrupp ja pakkuda kliendile kõiki finantsteenuseid ühest kohast. Olulisim eesmärk on kliendibaasi ja turuosa suurendamine,? ütles Sampo Panga juhatuse esimees Härmo Värk. Ühe viimase sammuna turuosa suurendamisel alandas Sampo Pank kolmapäeval eluasemelaenu intressi, mis on 4,0 pluss kuue kuu Euribor. Veidi varem käis uued intressiprotsendid samas vallas välja Merita ? sõltuvalt laenu suurusest ja rahaturu muutustest alates 8,5.

Värgi sõnul on aga kõige suurema tähelepanu all siiski grupisisese sünergia saavutamine, arendusvaldkondadest on prioriteetsed elektroonilised panganduskanalid ja mitmesugused säästutooted.

Nordea ja seega ka Merita põhieesmärgiks on samuti sünergiavõimaluse pakkumine nii äri- kui ka eraklientidele, seda aga kogu Läänemere piirkonda haarates. ?Nordea sihiks on olla oluline tegija kogu Põhjala ja Läänemere piirkonnas. Eesti puhul tähendab see keskendumist Põhjamaade ja rahvusvahelistele äriklientidele, eksportijatest Eesti ettevõtetele, aga ka riigiasutustele,? tõdes Merita Panga Tallinna filiaali juhataja Matti Hakavuori.

Nii Merita kui Sampo on erineval moel üle elanud stardiraskused Eestis ning seavad nüüd sihiks aktiivsema turuvallutamise. ?Käesolev aasta on alles esimene, mil tegutseme ühtse pangandus-kindlustusgrupina Sampo brändi nime all Eesti turul. Eelmise aasta lõpuosa kuulus eelkõige Sampo grupiks ühinemise tähe all, koostöö ettevalmistamisele kogu grupi ettevõtete vahel, aga ka panga enda sisemistele küsimustele, nagu kapitali restruktureerimine,? ütles Värk. Sampo Eestis tegutsemise saavutusi on tema arvates seega paras hinnata 2001. aasta lõpus.

Hakavuori sõnul on Merita tegevus Eestis alates jaepanganduse alustamisest siin 1997. aastal edenenud vastavalt kavandatule. ?Ainsaks erandiks oli 1998. aasta pärast Vene kriisi, mis viis meie ärimahu ootamatult üles,? märkis Hakavuori.

Seni suurimaks väljakutseks on tema hinnangul olnud ilmselt selliste töötajate leidmine, kes suudaksid teenindada kliente Merita standarditele vastavalt.

Merita töötajad, keda on algusega võrreldes nüüdseks kolm korda rohkem, teenindavad peamiselt siinseid ekspordile orienteeritud tööstusettevõtteid, mis tüüpiliselt tegelevad puidutöötlemise ja masinaehitusega. Lisaks on suuremad Merita kliendid veel transpordi- ja sideettevõtted ning turismifirmad. ?Meie kliendibaas ei erinegi tegelikult eriti palju sellest, mida näitab Eesti ekspordistatistika ? Soome ja Rootsiga seotud firmad on kõige rohkem esindatud, kasvualaks on aga eelkõige Taani,? märkis Hakavuori.

Sampo Panga portfell on küllalt hajutatud, suurimate laenuklientide hulgas on ettevõtteid kõigist tööstusharudest, tõdes Värk. Suurimatena võib tema sõnul välja tuua puidu- ja mööblitööstuse, tekstiili- ja toiduainetööstuse, samuti jae- ja hulgikaubanduse.

Hakavuori sõnul tagab Soome panga filiaalina tegutsemine siinsele Meritale väga tugeva finantsbaasi. ?Me suudame olla korporatiivlaenuturul vägagi konkurentsivõimelised nii mahu kui ka hinna osas. Näiteks möödunud aastal oli meie kasv selles osas 38, turul tervikuna aga 6,? ütles Hakavuori.

Samas aga rõhutas ta, et Merita pakub kõigile klientidele tänapäevasel tasemel nii kohalikku kui ka rahvusvahelist arveldamist ega jäta sugugi tähelepanuta eraisikuid. ?Meie eesmärgiks on siduda tugevasti pangaga kogu perekond. Seepärast olemegi me käivitanud võtme- ja püsikliendi programmid ka Eestis,? ütles Hakavuori. Tõestuseks sellele, et Merita võib olla ka koguperepangaks, on näiteks eluasemelaenude kasv. ?Kiireima kasvuga valdkonnaks möödunud aastal oligi majalaen ? meil kasvasid need 80, samas kui Eesti turul tervikuna 26. Sel aastal ongi meie peamiseks kasvualaks hüpoteeklaenud eraisikutele,? lubas Hakavuori.

Sellegipoolest ei pea Merita vajalikuks ehitada välja traditsioonilist pangakontorite võrku väljaspool suuremaid linnu. Praegu on Merital kontorid Tallinnas ja Tartus. ?Moodne tehnoloogia võimaldab pakkuda teenindust kõikjal,? uskus Hakavuori internetivõimalustele viidates. ?Tähtsaks peame me suuremaid linnu, nagu Tartu ja Pärnu, kus märtsis kontor avatakse. Aga väga hästi on vastu võetud ka meie tavapäratud teeninduskeskused kaubamajades ? Stockmannis ja Prismas,? rõõmustas Hakavuori.

Sampogi ei kavatse uusi kontoreid esialgu avada. ?Sampo Panga teenuste kättesaadavus paranes Sampo grupiga liitumisel oluliselt, sel aastal muutume kättesaadavateks ka enamikus maakonnakeskustes, kus on praegu Sampo Kindlustuse esindused. Kindlasti ei keskendu me ainult Tallinnale,? lubas Värk.

Sampo Panga eesmärk on kliendi kompleksne teenindamine. ?Seega ei pane me suuremat rõhku ei arveldamisvõimalustele ega laenudele, vaid arendame mõlemaid valdkondi koos. Klientidena näeme inimesi, kes vajavad nii pangandus- kui ka kindlustustooteid, kellel on plaanis säästa ja ka oma vara kindlustada,? rääkis Värk.

Säästjaid sihib ka Merita, kellel on isegi loodetust paremini läinud kampaania, mille käigus pakuti investeerimisvõimalusi välismaistesse fondidesse. ?Need on hästi vastu võetud, kuid suuremate mahtude saavutamine võtab muidugi aega. Säästuvõimelised kliendid on väga konservatiivsed ega taha oma varaga riskida,? tunnistas Hakavuori.

Kuigi tähelepanuväärselt just eluasemelaenude osas on nii Merita kui ka Sampo tulnud peaaegu üheaegselt välja soodsamate pakkumistega, ei nimeta ei Hakavuori ega Värk teineteist konkurendiks. Hakavuori ei tahagi öelda, kes on siinsel turul Merita peamised konkurendid. ?Kõikidel pankadel Eestis on oma ni?? ja klientide sihtrühmad. Meie aga oleme Eestis ainus rahvusvahelise panga haru, mis töötab Euroopa Liidu pangaseadustiku alusel. Ehk see teebki meid eriliseks,? märkis Hakavuori.

Eesti kolmandat panka juhtiv Värk aga nimetab võistlejaiks kõiki teisi Eesti pankasid. ?Kõige suurem ja tugevam konkurent on ilmselt Hansapank,? tõdes Värk.