Merita ja Sampo ristavad laenumõõgad

Kuigi Merita pole puhtalt Soome pank, sest kuulutakse kogu Põhjalat ja mitut Läänemere-äärset riiki haaravasse Nordea gruppi, tegutseb Eestis ikkagi just Soome Merita Panga filiaal. Tegemist on ka ainsa Eestis äri ajava pangaga, mis järgib Euroopa Liidu nõudeid ? näiteks hoiuste tagamise osas on piirmääraks 390 000 krooni nagu Soomes, mitte aga 40 000 krooni praegustele Eesti nõuetele vastavalt.

Sampo gruppi kuuluvad Eestis endised Optiva Pank ja Eesti Kindlustus ehk teisisõnu on siin moodustunud samasugune ühtne pangandus-kindlustusfirma nagu emakontsern Sampo-Leonia Soomeski.

?Sampo grupi strateegiaks on olla ühtne pangandus-kindlustusgrupp ja pakkuda kliendile kõiki finantsteenuseid ühest kohast. Olulisim eesmärk on kliendibaasi ja turuosa suurendamine,? ütles Sampo Panga juhatuse esimees Härmo Värk. Ühe viimase sammuna turuosa suurendamisel alandas Sampo Pank kolmapäeval eluasemelaenu intressi, mis on 4,0 pluss kuue kuu Euribor. Veidi varem käis uued intressiprotsendid samas vallas välja Merita ? sõltuvalt laenu suurusest ja rahaturu muutustest alates 8,5.

Samas aga rõhutas ta, et Merita pakub kõigile klientidele tänapäevasel tasemel nii kohalikku kui ka rahvusvahelist arveldamist ega jäta sugugi tähelepanuta eraisikuid. ?Meie eesmärgiks on siduda tugevasti pangaga kogu perekond. Seepärast olemegi me käivitanud võtme- ja püsikliendi programmid ka Eestis,? ütles Hakavuori. Tõestuseks sellele, et Merita võib olla ka koguperepangaks, on näiteks eluasemelaenude kasv. ?Kiireima kasvuga valdkonnaks möödunud aastal oligi majalaen ? meil kasvasid need 80, samas kui Eesti turul tervikuna 26. Sel aastal ongi meie peamiseks kasvualaks hüpoteeklaenud eraisikutele,? lubas Hakavuori.

Sellegipoolest ei pea Merita vajalikuks ehitada välja traditsioonilist pangakontorite võrku väljaspool suuremaid linnu. Praegu on Merital kontorid Tallinnas ja Tartus. ?Moodne tehnoloogia võimaldab pakkuda teenindust kõikjal,? uskus Hakavuori internetivõimalustele viidates. ?Tähtsaks peame me suuremaid linnu, nagu Tartu ja Pärnu, kus märtsis kontor avatakse. Aga väga hästi on vastu võetud ka meie tavapäratud teeninduskeskused kaubamajades ? Stockmannis ja Prismas,? rõõmustas Hakavuori.

Sampogi ei kavatse uusi kontoreid esialgu avada. ?Sampo Panga teenuste kättesaadavus paranes Sampo grupiga liitumisel oluliselt, sel aastal muutume kättesaadavateks ka enamikus maakonnakeskustes, kus on praegu Sampo Kindlustuse esindused. Kindlasti ei keskendu me ainult Tallinnale,? lubas Värk.

Sampo Panga eesmärk on kliendi kompleksne teenindamine. ?Seega ei pane me suuremat rõhku ei arveldamisvõimalustele ega laenudele, vaid arendame mõlemaid valdkondi koos. Klientidena näeme inimesi, kes vajavad nii pangandus- kui ka kindlustustooteid, kellel on plaanis säästa ja ka oma vara kindlustada,? rääkis Värk.

Säästjaid sihib ka Merita, kellel on isegi loodetust paremini läinud kampaania, mille käigus pakuti investeerimisvõimalusi välismaistesse fondidesse. ?Need on hästi vastu võetud, kuid suuremate mahtude saavutamine võtab muidugi aega. Säästuvõimelised kliendid on väga konservatiivsed ega taha oma varaga riskida,? tunnistas Hakavuori.

Kuigi tähelepanuväärselt just eluasemelaenude osas on nii Merita kui ka Sampo tulnud peaaegu üheaegselt välja soodsamate pakkumistega, ei nimeta ei Hakavuori ega Värk teineteist konkurendiks. Hakavuori ei tahagi öelda, kes on siinsel turul Merita peamised konkurendid. ?Kõikidel pankadel Eestis on oma ni?? ja klientide sihtrühmad. Meie aga oleme Eestis ainus rahvusvahelise panga haru, mis töötab Euroopa Liidu pangaseadustiku alusel. Ehk see teebki meid eriliseks,? märkis Hakavuori.

Eesti kolmandat panka juhtiv Värk aga nimetab võistlejaiks kõiki teisi Eesti pankasid. ?Kõige suurem ja tugevam konkurent on ilmselt Hansapank,? tõdes Värk.