Saabas näitab riigi hoolt sõduri eest

Tallinna sõjaväevarustust müüvates kauplustes on olemas spetsiaalsed saapad ka tuletõrjujatele, kiirabibrigaadi liikmetele, helikopterijuhile. Põhimõtteliselt võib iga soovija leida endale jalanõud, mis vastavad just tema nõudmistele ja kasutustingimustele.

Ainus, kes kummalisel kombel oma jalanõude ostmisel riigihankekonkursside kaudu garantii osas mingeid nõudmisi ei esita, on kaitseministeerium. Samas on riigieelarves kaitseotstarbelise varustuse, inventari ja materjalide ostmiseks aastas ette nähtud üle 109 miljoni krooni.

?Kaitseministeeriumis tuuakse odavate, kuid kehvemate jalanõude ostmisel põhjenduseks see, et meie poolt pakutud sõdurisaapad või ohvitserikingad on liiga kallid,? ütles OÜ Jagdwelt müügidirektor Andrei Zdanov. ?Korralikust nahast tehtud kvaliteetsed jalanõud ongi kallid, aga nad peavad ka kaua vastu, on tehtud spetsiaalselt pidevaks kasutamiseks.?

Zdanovi arvates võiks raha asemel mõelda rohkem inimeste peale. ?Sõduril on saapad jalas 12?16 tundi ööpäevas, sageli ekstreemsetes oludes. Võib öelda, et saabastest sõltub nii sõduri tuju, üldseisund kui ka väsimuse aste,? lisas Zdanov.

Tagalapataljonis teeniv Jarno Raid on praegu rahul ka Soome päritolu saabastega, kuigi kinnitab, et Rootsi saapaid kandvad poisid kurdavad saabaste ninaossa pandud metallosade pärast, mis teevad saapad jala jaoks liiga raskeks. Seni on kaitseministeeriumide saapa- ja kingakonkursse võitnud ettevõtjad, keda Eesti suuremad jalatsivalmistajad isegi ei tunne.

Jalatsite ostmise positiivse näitena võib tuua politseiameti, kus riigihankekonkursil küsitakse osalejatelt näidiseksemplarid ja lõplik otsus tehakse alles pärast seda, kui neid on kolm kuud kasutatud. 50 protsenti lõppotsusest määrab see, kuidas näevad saapad välja pärast kasutamist.