Seadus pooldab suuri firmasid

Ka Haljalas tegutseva ASi Gallon juhataja Ülle Raud kinnitas, et ei näe aktsia- või omakapitali suurendamise nõudeks mingit vajadust. ?Bensiinijaam ei pea maal olema ju nii uhke,? ütles ta. ?See lihtsalt tõstab müüdava kütuse hinda.?

Majandusministri esitatud argumendi, nagu poleks väikse aktsiakapitaliga kütuseettevõte võimeline vastutama ka materiaalselt tema poolt eksituse või mingil muul põhjusel tekitatud kahju eest, tõrjub Haapsal väitega, et paljude väikeettevõtete suhtes pole võimalik etteheiteid teha ei kliendil ega riigil.

?Ostan kütust kindlalt firmalt, tarbijakaitse on minu tanklat kontrollinud, maksud on makstud,? rääkis Haapsal, kelle sõnul kaotaks ainuüksi tema tanklate sulgemise korral töö kümme inimest. Ka looks seaduse jõustumine olukorra, kus juba väljakujunenud kütuseostu- või jaemüügipunktid kaovad ja tarbijatel tuleb oma harjumusi ümber kujundada.

Haapsali väitel oleks 5 miljoni nõude asemel mõistlikum 0,5 või 1 miljon. ?Viit miljonit pole mul aga kusagilt võtta,? kinnitas ta.

Praegu on Haapsali ja tema kolleegide tulevik veel lahtine, sest pärast 24. jaanuaril riigikogus toimunud seaduseelnõu esimest lugemist anti aega muudatusettepanekute tegemiseks. Kuna eelmine nädal polnud riigikogus töönädal, võib muudatusettepanekute läbivaatamine toimuda käesoleval nädalal.

Ka siis, kui eelnõu praegusel kujul vastu võetaks, ei pea ettevõtted kohe aktsiakapitali 5 miljoni kroonini tõstma. Üleminekuperioodiks on sätestatud aktsia- või omakapitali miinimumiks 3 miljonit krooni siseturul kauplevatele kütusemüüjatele ja 5 miljonit krooni importijatele.