Vaidlus Greeni maja ümber kestab

Arnold Green ostis kolonelleitnant Johannes Reinola ehitatud ja vahepeal riigistatud maja Nõmmel Kurni tänavas 1989. aasta detsembris, mil ta oli Eesti NSV välisminister, Ministrite Nõukogu asjadevalitsuselt 19 500 krooni eest. Siberisse saadetud ja hiljem seal hukatud Vabadussõja kangelase välismaal elav tütar Stella esitas avalduse õigusvastaselt võõrandatud vara tagasi saamiseks 10. aprillil 1990.

Hagis kohtule leiab kolonelleitnandi otsene pärija, et ostulepingu sõlmimise ajal oli õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja represseeritud isikute rehabiliteerimise küsimus juba päevakorral ja üks Eesti tollaseid tippjuhte pidi olema teadlik vastuvõetud õigusaktidest. ?Green elas selles majas juba 1962. aastast alates ja omandas selle alles 1989, kui oli ilmne, et see võidakse tagastada endisele omanikule,? kirjutas Stella Reinola, kes sooviks oma isamajja ise elama asuda.

Green ütles, et ostis riigilt aastaid tagasi lagunenud maja ja pani selle alla kõik oma 30 aasta jooksul kogutud säästud. Enne Greeni pere sissekolimist elas seal mitu perekonda, kelle väljakolimise järel majavalitsus tegi remondi, selgitas ta. ?Kohus toimib seaduste järgi ja pole seni leidnud, et ma oleks midagi valesti teinud,? nentis Green.

Ta ütles, et siis, kui ta maja ostis, polnud mingeid teateid selle kohta, et kinnistu võiks minna tagastamisele. ?Sain sellest teada alles aasta hiljem Stella Reinolalt tulnud kirja kaudu,? kinnitas ta. Praegu elab Kurni 31 ruumikas hoones penisonäripõlve pidav Arnold Green koos abikaasaga kahekesi.

Reinola on pöördunud õigusabi saamiseks mitme Eesti tuntud advokaadi poole, kuid seni on tulemus null. Vandeadvokaat Monika Mägi kirjutas 1993. aastal Stella Reinola kirjale vastates järgmist: ?Arvestades seda, et vaidlus puudutab isiku huvisid, kes on ennast järjekindlalt seadnud Eesti rahva huvide kaitsjaks ja keda pärgab olümpialiikumise püha aupaiste, ei ole ma veendunud kohtuprotsessi võidus.?

Stella Reinola volitusel Eestis tema asju ajava William Maiste sõnul on maja ostu-müügitehingu näol tegu tol ajal võimul olnud nõukoguliku valitsuse sooviga kantida oma tippametniku kasutusse antud maja tema eraomandusse veel viimasel hetkel enne riigikorra muutumist.

Maiste hinnangul on kogu vaidlus kohtus taandatud omandireformile, kuid tegelikult tuleb kehtetuks tunnistada hoopis ebaseaduslik ostuleping.

Maja müügiga rikuti Ministrite Nõukogu 31. juulil 1989 vastu võetud määrust, mis keelas represseeritud kodanikele luulunud vara müügi, selgitas ta.

Eelmisel nädalal jättis Tallinna ringkonnakohus jõusse esimese astme kohtu otsuse ja tühistas ühtlasi vaidlusaluse vara käsutamise keelu. Nüüd otsib Reinola uut advokaati, kes tema võitluse oma nõukogude võimu poolt represseeritud vanemate kodumaja eest riigikohtusse viiks.