Eesti lõikab kasu Rootsi krahhist

?Kahtlemata on mõju Eestile olemas. Kui meie põhilistes ekspordimaades majanduskasv aeglustub ja nõudlus väheneb, mõjutab see ka meid negatiivselt. Selles osas on seos muidugi otsene,? ütles Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri.

Teine küsimus on aga, kui tugev see seos ikkagi on. Lauri sõnul etendavad rolli ka vastumõjud siitpoolt. ?Paljud jõukad riigid, kus tööjõukulud on kõrged, viivad oma tootmise majanduse jahtudes üle arenevatesse riikidesse. Soome ja Rootsi jaoks on ses osas ahvatlev ka Baltikum ja Eesti,? märkis Lauri, pidades võimalikuks Rootsist mõningase tootmise Eestisse toomist.

Muu seas elektroonikakomponente tootva Tarkoni juht Toomas Noorem ei osanud öelda, kuivõrd Rootsi majanduse jahtumine võiks tema firmale mõjuda. ?Jahtumise mõju võib olla ka selline, et kulude kokkuhoiuks korraldatakse tootmine ümber ja osa tuuakse Eestisse. Seda on ju ette tulnud: 1993-94, kui meie alustasime, oli ka Rootsis languse aeg. Siis oli suur surve tootmise siia toomiseks, ja seda huvi on nüüdki pidevalt,? ütles Noorem. ?Aga muidugi võivad ka meie tellimused väheneda.?

Lauri hinnangul liiguvad ilmselt kaotused Rootsis ka teistesse sektoritesse ja sedamööda ka Eestisse. ?Aga siin tuleb juba vaadata seda, milline on meie ekspordistruktuur Rootsi puhul,? märkis Lauri.

Statistikaameti andmeil eksporditakse Eestist nii Rootsi kui ka Soome peamiselt masinaid ja seadmeid, tekstiilitooteid, puitu ja metalli. Soome osa ekspordis oli eelmise aasta lõpus 40,2% ja Rootsi osa 22%, sel aastal on toimunud 3-4% langus.

Tavaliselt majanduse jahtumise puhul suuremad ostud kaovad ära, tagasilööke võib tulla kallimate kestvuskaupade puhul, märkis Lauri.

Rootsis võib praegu oletada ekspordisektori kasvu aeglustumist ning võtab aega, enne kui mõju ulatub sisetarbimiseni ja alles seejärel võimalikult Eestini. ?Meie ekspordi kasv tuleb aga igal juhul väiksem kui eelmisel aastal,? lisas Lauri.