Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus seadus muudab töösuhted paindlikumaks

    Ligi kümne aasta tagune töölepingu seadus on ammu muutunud anakronismiks meie õigusruumis ja lootusetult jalgu jäänud nüüdisaja eriilmelistele töösuhetele. Et tööleping on töösuhete tähtsaim dokument, on valitsusest riigikokku jõudnud päris uus seaduseelnõu.
    Seaduse tegemisel lähtuti põhimõttest, et tööandja ja töövõtja on partnerid. Senisest rohkem on neil endil võimalusi osaleda töösuhete loomises, töötingimusi kokku leppida läbirääkimiste laua taga.
    Tublisti kasvab kollektiivlepingute kaal. Nii organiseerunud tööandjate kui töötajate suuremad volitused tähendavad loomulikult ka suuremat vastutust. Rõhk on sisulistel, mitte formaalsetel suhetel ja loodetavasti aitab see kaasa parema töökultuuri kujunemisele ühiskonnas.
    Uute võimalustega tunnustavad valitsus ja seadusloojad ka ametiühinguliste organisatsioonide tähtsust, aidates veelgi kaasa nende rolli suurendamisele.
    See, et uus seaduseelnõu kõike üksipulgi lahti ei kirjuta, laseb töösuhteid paindlikult korrastada ? vastavalt praegusaja töösuhete paljususele. Samas pole ära unustatud, et töövõtja on töösuhete nõrgem pool. Seepärast sätestab uus töölepingu seadus minimaalsed tagatised, millest kehvemaid ei tohi töötajaile rakendada.
    Töölepingu seaduse eelnõu täpsustab tööandja ja töövõtja põhikohustused.
    Teatavasti kaob tulevast aastast ära kohakaaslus. Sõltumata sellest, mitme lepingu alusel inimene töötab, on kõik töökohad võrdsed. Igas töökohas kehtivad töötajale ka ühtmoodi tagatised: koondamisest tuleb ette teatada, maksta tuleb lahkumishüvitist jne. Praegu võib kohakaaslustöölt sule sappa saada ilma ühegi selgitava sõnata, kompensatsioonist rääkimata.
    Paremini on reguleeritud äri- ja tootmissaladuse hoidmise nõue. Täna ei pruugi töötaja üldse teadagi, milles saladus seisneb. Uue seaduse järgi peab tööandja teavitama töötajat saladuse olemusest, vastasel korral ei saa ühe või teise tõiga väljalobisemist pidada töötajapoolseks lepingu rikkumiseks.
    Kui võimekas spetsialist töötab korraga näiteks kahe tööandja juures, kes mõlemad kasutavad mõnd haruldast tipptehnoloogiat, on infolekke risk suur. Uue seaduse järgi peab töövõtja valima, kumma juures töötada.
    Konkurentsipiirang võib kehtida kuni aasta pärast töösuhte lõppemist, kuid sel juhul tuleb tööandjal maksta oma endisele töötajale selle aja eest keskmist palka. Arukam on leida endale tsipa teise profiiliga töö kui jääda kahe heinakuhja vahele ootama.
    Töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral on kavas põhimõtteline uuendus. Nimelt on tööandja kohustatud pidama konsultatsioone oma partneriga ? töötajate esindusega (kus seda ei ole, seal töötajaskonnaga) ?, et kuulata ära ettepanekud selle kohta, kuidas vältida või piirata töölepingute ülesütlemisi ning leevendada selle tagajärgi, korraldada ümberõpet jne.
    Tulemustest tuleb teavitada ka tööinspektsiooni. Seesugusest asjakäik on tööandja enda huvides. Muidu jääb ta ilma töötuskindlustuse vahenditest, mis on ette nähtud töölepingute kollektiivse ülesütlemise puhuks, ja peab ise kogu hüvitiste raha töötajaile lauale lugema. Ehkki ka töötuskindlustuse seadus on esialgu eelnõu järgus, haakuvad uued tööseadused omavahel nagu kord ja kohus ning loodetavasti võetakse mõlemad peagi vastu.
    Omaette väärib märkimist, et praegu alla kolmeaastast last kasvatavale emale kehtivad lisatagatised (koondamiskeeld, ajutiselt teise töö võimaldamine, mis ei sega lapse hooldamist jne) laienevad väikelapse mõlemale vanemale. See laseb paremini ühitada tööd ja perekonda ning annab tõuke suurendamaks isa rolli lastekasvatamisel.
    Kui töölepingu seaduse eelnõu saab riigikogus seaduse jõu, kaotab töölepingu alusel töötajaile kehtivuse distsiplinaarvastutuse seadus. Nii distsiplinaarvastutust kui ka materiaalset vastutust hakkab reguleerima uus seadus.
    Sellega kaob lõplikult ajalukku ka vana Eesti NSV töökoodeks, mis seniajani reguleeris materiaalse vastutuse küsimusi.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.