Kiika ilma, vaata väikest tublit Eestit!

Aastaraamatus ?Infotehnoloogia haldusjuhtimises 1999? teavitatakse, et riigihaldusasutustes oli 1998. a lõpul 10 500 töökohaarvutit, 1999. a oodatavalt aga 11 700. Valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes töökohaarvuteid ca 4 500.

Kokkuvõte ?Eesti infotehnoloogia arengu näitajad?, läinudaasta märtsi seisuga, tõdeb, et riigihaldusasutuste arvutite üldarv katvat 87% vajalikust. Koduarvuteid olevat Eestis ligikaudu 70 000, millest ca 30% on pääs internetti. Kasutamise osas on teave samuti tagasihoidlik, ka lünklik. Balti Meediateabe ASi uuringute andmeil on ca 700 000 kaasmaalasel vanusevahemikus 15-74 eluaastat arvuti täielikult tabula rasa. Ülejäänust samas vanusevahemikus on arvutit kasutanud vähemalt/üksnes üks (!) kord oma senises elus ca 30% ja, teise äärmusena, vähemalt viis päeva nädalas ca10%.

Interneti argikasutajaskond on hinnanguliselt suurusjärgus 135 000, neist koduvõimalusi evib 7% viidatud vanusevahemiku esindajaid. Ent kodude/korterite/eramute üldarv üle Eesti kokku on suurusjärgus 620 000.

Internetis uudistamiseks on vaja internetipääsuga arvuti. Vanusevahemiku alaossa jää-vad loomulikult õpilased. Paraku Eesti üldhariduskoolides on keskmiselt 25 õpilast ühe arvuti kohta (Tallinnas 48!), internettipääsu ei ole aga veel mitte kõigil koolidel. Tiigrihüppe Sihtasutuse aastaraamat 1999 teavitab ? püsiinternetiühendus on 67%, sissehelistamisvõimalus 13% ja ühendus puudub 20% üldhariduskoolil. Seejuures koolide arvutipargi koosseisus on ikka veel 26% 286, 386 ja 486 tüüpi arvuteid.

Kasutusvõimaluse osas on pilt pehmelt öeldes nukravõitu, et mitte öelda ? nutumaigune. On suvi, õpilastel suvevaheaeg, seega nii koolimaja kui arvutiklassi uksed kinni. Seega neil õpilastel, kel kodus arvutit/-eid ei ole, ei ole ka internetis asja osaleda üritustes Vaata maailma, TOM jt.

Umbes 620 000 kodust on internetti pääsuga arvuti hinnanguliselt 7-10%-l ehk 40 000?45 000 kodus. Lisagem need, kel internetiühendusega arvuti tööl olemas. Kokku on infokodanikke Eestis vast suurusjärgus 150 000 ehk ca 10% Eesti elanikkonnast.

Kas meil ikka on õigus edukusega hoobelda, või peaksime vähem kiitlema ja rohkem ? ja kõik koos ? edu ja heaolu nimel tööd (ja vähem sõnu!) tegema?