Pärast ameeriklaste vastulööki on üsna kindel, et anonüümsust jääb maailmas vähemaks kui viimastel aastakümnetel vabas maailmas olnud, kirjutab Eesti Päevaleht tänases juhtkirjas.
Nii rahapesu vastu võitlejatel kui ka teistel avaliku korra järele valvavatel organisatsioonidel on käes kõvad kaardid, et kõikjal anonüümsuse piiramist nõuda ? seda, et pankade kaudu saaks kiiresti jälile kahtlastele tehingutele, et linnatänavatel ja jaamades fikseeriksid mööduvaid nägusid videokaamerad jms.
See ei ole halb trend, sest tänases maailmas on vaieldamatult suuremaks probleemiks ja ohuks terrorism ja lihtlabane kuritegevus, kui see, et riigivõimud kodanike üle totaalse mõttekontrolli kehtestavad.
Teine, pisut kindlam tulevikutrend on see, et pärast idabloki lagunemisele järgnenud kümneaastast langust hakkavad üle maailma taas kasvama riikide kaitsekulutused. Tsiviilmajandus niimoodi kaotab, sest tõenäoliselt hakkavad USA ja teised lääneriigid uusi teadus- ja tehnoloogilisi saavutusi vahepealsetest aastatest kiivamalt üksnes luure ja kaitsejõudude tarvis hoidma, lasevad vähem tsiviilkasutusse.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.