Ehitusseadus ja musta turu reguleerimine

Märt Ilus 11. oktoober 2001, 00:00

Tihtilugu annavad vaidlusteks ehitusseaduse eelnõu üle ainest erinevad arusaamad seaduse ülesannetest. Majandusministeeriumi osakonnajuhataja Neeme Nõmme väidab (ÄP 26.09 ?Seadus takistab mustalt ehitajat?), et seadusega tahetakse kärpida ka musta turgu ja seda justkui erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri abil.

Ehitusseaduse peaülesanne on siiski ehitusalas ohutuse ja kvaliteedi tagamine ja selle üks olulisem tagatis on ehituses osalejate kvalifikatsioon. Paraku võib kõrgelt kvalifitseeritud spetsialist tegutseda ?mustalt? (makse maksmata) ka siis, kui ta on kantud nimetatud registrisse. Seega on töö eest ?raha otse peo peale ladumise? takistamine ehitusseaduse regulatsioonidele tuginedes enam kui küsitav

Neeme Nõmmel on õigus ? ehitamine on erialast ettevalmistust nõudev oskustöö ja võhikud tuleks sellest eemale tõrjuda. Samas on kriitikatõrjel ühte patta sattunud ehitusteenust pakkuv avantüristist autoremondilukksepp ja naabrimehest elupõline ehitusmees.

Raske on selgitada regulatsioonide põhjendatust, kui regulatsiooni objektid ei ole paigas. Aga midagi on paigast ära, kui eelnõu liigitab ehitisi enda ja teiste tarbeks ehitamise alusel. Tegemist ei ole kitsas ringis ühekordselt tarbitava tootega. Ehitis elab üle põlvkondi ja vahetab omanikke ning selles mõttes ei oma selline eristamine sätestamisväärset tähendust.

Ehitisi saab ja tuleb erinevatesse ?kaalukategooriatesse? liigitada, kuid siis neid ka vastavalt kategooriale kohelda (erinõudeid kohaldada). Seega üks lähenemine oleks, et ?kergekaalulise? (konstruktiivselt lihtsa, väikese mahu ja kasutajahulgaga) ehitise ehitamine ei kuulu erinõuetega tegevusalade kategooriasse ja siin kehtiks igamehe ehitusõigus. Iseküsimus, kas ka igamehe projekteerimisõigust lubada.

Eesti taasiseseisvuva õiguskorra ja ?kultuuri tingimustes oleks turgu (ise)reguleeriva toime abile tuginemine siiski ennatlik ning karmim seadus kindlasti õigustatud. Samas tuleks vältida ülereguleerimist. Ülemääraselt kõrgete nõuete kehtestamine võib põhjustada nende eiramist. Selles mõttes on Neeme Nõmme selgitus ?külaehitusmeistritele?, et nende oskusi ei seata kahtluse alla ja neid ei tõrjuta ehitusturult välja asjakohane, kuid kas ka veenev? Kardan, et ?musta turu? reguleerimise argumendi lisamine sünnitab segadust ja umbusku.

Usku ei lisa ka selgitus, et erinõuetega tegevusalade registrisse kantakse ka need, kellel (Nõmme sõnul) enda arvates on erialane pädevus ja pädevuse tõenduseks võib olla ka (sõbramehest) vastutava spetsialisti kinnitus, et tegemist on oskuste ja töökogemustega ehitusmehega. See, et mõni tagasihoidlikuma loomu ja sõpruskonnaga ehitusmeister võib sellest andmebaasist teenimatult välja jääda, on pooltõsine probleem.

Tõsiseks teeb see, et registrisse nõnda lihtsalt pääseb. Kui tegu on erinõuetega tegevusaladega, siis annab registris olemine ka eriõiguse (-litsentsi, -loa) teha ehitustöid. Kas aga iga töö ehitusel eeldab eriõigust ja peab riikliku kontrolli all (registris) olema? Eelnõu sellele ühest vastust ei anna. Ka tuleks selgelt eristada konkreetse projekteerimis- ja ehitustöö eest vastutama pandud ja ettevõttele tegevuspädevust andvat vastutavat spetsialisti.

Ma ei sea vähemagi kahtluse alla ehitusturu reguleerimise vajadust. Küsimus on ? millises seaduses mida ja kuidas reguleerida? Turu reguleerimine kuulub majandusõiguse valdkonda ja nõuded ehitamisele kui majandustegevusele tuleks sätestada sellekohastes õigusaktides. Eelnõu on riigikogu menetluses ja viimane aeg oleks selgusele jõuda ja paika panna ehitusseaduse eesmärgid ja ülesanded.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing