• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ehitusseadus ja musta turu reguleerimine

    Tihtilugu annavad vaidlusteks ehitusseaduse eelnõu üle ainest erinevad arusaamad seaduse ülesannetest. Majandusministeeriumi osakonnajuhataja Neeme Nõmme väidab (ÄP 26.09 ?Seadus takistab mustalt ehitajat?), et seadusega tahetakse kärpida ka musta turgu ja seda justkui erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri abil.
    Ehitusseaduse peaülesanne on siiski ehitusalas ohutuse ja kvaliteedi tagamine ja selle üks olulisem tagatis on ehituses osalejate kvalifikatsioon. Paraku võib kõrgelt kvalifitseeritud spetsialist tegutseda ?mustalt? (makse maksmata) ka siis, kui ta on kantud nimetatud registrisse. Seega on töö eest ?raha otse peo peale ladumise? takistamine ehitusseaduse regulatsioonidele tuginedes enam kui küsitav
    Neeme Nõmmel on õigus ? ehitamine on erialast ettevalmistust nõudev oskustöö ja võhikud tuleks sellest eemale tõrjuda. Samas on kriitikatõrjel ühte patta sattunud ehitusteenust pakkuv avantüristist autoremondilukksepp ja naabrimehest elupõline ehitusmees.
    Raske on selgitada regulatsioonide põhjendatust, kui regulatsiooni objektid ei ole paigas. Aga midagi on paigast ära, kui eelnõu liigitab ehitisi enda ja teiste tarbeks ehitamise alusel. Tegemist ei ole kitsas ringis ühekordselt tarbitava tootega. Ehitis elab üle põlvkondi ja vahetab omanikke ning selles mõttes ei oma selline eristamine sätestamisväärset tähendust.
    Ehitisi saab ja tuleb erinevatesse ?kaalukategooriatesse? liigitada, kuid siis neid ka vastavalt kategooriale kohelda (erinõudeid kohaldada). Seega üks lähenemine oleks, et ?kergekaalulise? (konstruktiivselt lihtsa, väikese mahu ja kasutajahulgaga) ehitise ehitamine ei kuulu erinõuetega tegevusalade kategooriasse ja siin kehtiks igamehe ehitusõigus. Iseküsimus, kas ka igamehe projekteerimisõigust lubada.
    Eesti taasiseseisvuva õiguskorra ja ?kultuuri tingimustes oleks turgu (ise)reguleeriva toime abile tuginemine siiski ennatlik ning karmim seadus kindlasti õigustatud. Samas tuleks vältida ülereguleerimist. Ülemääraselt kõrgete nõuete kehtestamine võib põhjustada nende eiramist. Selles mõttes on Neeme Nõmme selgitus ?külaehitusmeistritele?, et nende oskusi ei seata kahtluse alla ja neid ei tõrjuta ehitusturult välja asjakohane, kuid kas ka veenev? Kardan, et ?musta turu? reguleerimise argumendi lisamine sünnitab segadust ja umbusku.
    Usku ei lisa ka selgitus, et erinõuetega tegevusalade registrisse kantakse ka need, kellel (Nõmme sõnul) enda arvates on erialane pädevus ja pädevuse tõenduseks võib olla ka (sõbramehest) vastutava spetsialisti kinnitus, et tegemist on oskuste ja töökogemustega ehitusmehega. See, et mõni tagasihoidlikuma loomu ja sõpruskonnaga ehitusmeister võib sellest andmebaasist teenimatult välja jääda, on pooltõsine probleem.
    Tõsiseks teeb see, et registrisse nõnda lihtsalt pääseb. Kui tegu on erinõuetega tegevusaladega, siis annab registris olemine ka eriõiguse (-litsentsi, -loa) teha ehitustöid. Kas aga iga töö ehitusel eeldab eriõigust ja peab riikliku kontrolli all (registris) olema? Eelnõu sellele ühest vastust ei anna. Ka tuleks selgelt eristada konkreetse projekteerimis- ja ehitustöö eest vastutama pandud ja ettevõttele tegevuspädevust andvat vastutavat spetsialisti.
    Ma ei sea vähemagi kahtluse alla ehitusturu reguleerimise vajadust. Küsimus on ? millises seaduses mida ja kuidas reguleerida? Turu reguleerimine kuulub majandusõiguse valdkonda ja nõuded ehitamisele kui majandustegevusele tuleks sätestada sellekohastes õigusaktides. Eelnõu on riigikogu menetluses ja viimane aeg oleks selgusele jõuda ja paika panna ehitusseaduse eesmärgid ja ülesanded.
    Autor: Märt Ilus
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Portaalides käib kinnisvara soodusmüük. "Agressiivne hinnatõus on möödas." Müüjate turust on saamas ostjate turg.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
S&P 500 aktsiaindeks jätkas langust uue tänavuse põhjani
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Taani: Nord Stream 2 gaasitoru lekib ohtlikult
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Raadiohommikus: Kas kallis energia röövib teatrite ja majutusasutuste kliendid?
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.