Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võtame ühisraha euro kui ELi parima osa üle

    Eesti Panga president Vahur Kraft kordas investeerimismessil ?Rahakompass 2001?, et euro tuleb Eestis käibele alles kahe aasta pärast, kui Eesti on euroliiduga ühinenud.
    Äripäeva meelest on euro kasutuselevõtt Eestile positiivse tähendusega samm, mida ei tohiks ühte patta panna Euroopa Liidu paljude negatiivsete aspektidega. Seepärast tuleks püüelda euro kiirema kasutuselevõtu suunas. Eesti on selleks sisuliselt valmis juba 1. jaanuaril 2002, sest me täidame rahasüsteemi stabiilsuse kõiki peamisi tingimusi.
    Kui Eesti jääb ootama peamise formaalsuse õiendamist ehk liikmestaatuse omandamist, võimegi ootama jääda.
    Me ei tea, mida vastab rahvas referendumil: kas ?ei? või ?jah?. Kui ?ei?, siis Eesti Panga praeguse ametliku seisukoha järgi ei saaks euro kunagi Eestis käibele tulla.
    Arvestades maailma üha kiiremas tempos globaliseerumist, oleks sellest kahju. Eurost saab uuel aastal maailmaraha number kaks ja pole välistatud, et kunagi saab ta rahaks number üks. Pangasaladuse kaotamine USAs ja üle 10 000 dollari väljaveo keeld õõnestavad tugevasti dollari positsioone.
    Euro kasutuselevõtul Eestis pole midagi ühist pealesunnitud käskude-keeldudega, mis tulevad kõigepealt meelde seoses sõnakombinatsiooniga ?Euroopa Liit?. Tegu on usaldusväärse makse- ja ringlusvahendi, stabiilse väärtuse mõõduga.
    Ehk teisisõnu ? võtame euroliidust kõigepealt üle tema kõige paremad osad. Meie inimestel jääksid ära kas või raha edasi-tagasi konverteerimise kulud.
    Euroga seotud kroon on meie silmis samuti usaldusväärne, kuid ei tarvitse seda alati olla välisinvestori silmis. Teda võib jääda kummitama tühiselt väike, kuid siiski ? devalvatsioonioht.
    Veelgi stabiilsem valuuta kahtlemata suurendaks välisinvesteeringuid. Väärtused oleksid kergemini võrreldavad.
    Vastuväitena eurole kaotaks Eesti rahapoliitilised hoovad majanduse reguleerimiseks. Kuid need puuduvad praegugi: krooni kurss on seotud euroga, laenuintressid euriboriga, ei eksisteeri valitsuse võlakirjade turgu.
    Parim rahapoliitiline hoob on tasakaalus riigieelarve ja kulude kokkuhoid. Seda vastutusrikast ülesannet ei võta Eestilt keegi enda kanda, ükskõik mis raha siin käibiks.
    Kui Euroopa Keskpank (EKP) jahmuks Eesti soovist ega nõustuks eurot kasutusele andma, saaks rahareformi ära teha ka ilma EKP nõusolekuta. Eesti valuutareserv on eurodes ja Eesti Pank vahetaks ainult kroonid eurode vastu.
    Ent miks peaks EKP vastu olema? See, et niiviisi pole veel keegi teinud, pole ju mingi argument. Väliseksperdid soovitasid ka 1992. a reformiga oodata.
    Pealegi on Eesti välisvõlg väike, inflatsioon taas kahanemas, 2001. a riigieelarve hästi täitunud ja meie majandus võib Maailmapanga hinnangul ülemaailmsest jahenemist isegi võita.
    Eesti peaks haarama liitumisläbirääkimistel initsiatiivi ja avama omapoolse uue peatüki, milleks on euro kasutuselevõtt enne Euroopa Liitu astumist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karoli Niilus: riigihangetega saab aidata lahendada keskkonna- ja sotsiaalprobleeme
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Sellele sektorile ma niipea raha ei panusta
Arvate, et lennureisijad kannatavad, kui lennud ära jäävad ja lennujaamad umbes on? Need kannatused on köömes võrreldes lennufirma aktsionäri kannatustega.
Arvate, et lennureisijad kannatavad, kui lennud ära jäävad ja lennujaamad umbes on? Need kannatused on köömes võrreldes lennufirma aktsionäri kannatustega.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Müüt versus tegelikkus: inimesed peavad keskklassiks tegelikkuses pigem jõukaid
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et inimeste ettekujutus keskklassist on hoopis midagi muud kui selle tegelikkus.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et inimeste ettekujutus keskklassist on hoopis midagi muud kui selle tegelikkus.
Segadused Türgi sadamas: Eesti ettevõte kisti Venemaa viljavarguste skeemi
Türgi võimud on Ukraina prokuratuuri palvel kinni pidanud laeva, milles on ligi 7000 tonni Ukrainast pärit nisu. Kahtlustatakse, et tegu on Ukrainast varastatud teraviljaga. Veose tarnija on aga Tartus registreeritud ettevõte, mille juht on teatanud laevaomaniku väitel veose täielikku legitiimsust, kirjutab Logistikauudised.
Türgi võimud on Ukraina prokuratuuri palvel kinni pidanud laeva, milles on ligi 7000 tonni Ukrainast pärit nisu. Kahtlustatakse, et tegu on Ukrainast varastatud teraviljaga. Veose tarnija on aga Tartus registreeritud ettevõte, mille juht on teatanud laevaomaniku väitel veose täielikku legitiimsust, kirjutab Logistikauudised.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.