• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võtame ühisraha euro kui ELi parima osa üle

    Eesti Panga president Vahur Kraft kordas investeerimismessil ?Rahakompass 2001?, et euro tuleb Eestis käibele alles kahe aasta pärast, kui Eesti on euroliiduga ühinenud.
    Äripäeva meelest on euro kasutuselevõtt Eestile positiivse tähendusega samm, mida ei tohiks ühte patta panna Euroopa Liidu paljude negatiivsete aspektidega. Seepärast tuleks püüelda euro kiirema kasutuselevõtu suunas. Eesti on selleks sisuliselt valmis juba 1. jaanuaril 2002, sest me täidame rahasüsteemi stabiilsuse kõiki peamisi tingimusi.
    Kui Eesti jääb ootama peamise formaalsuse õiendamist ehk liikmestaatuse omandamist, võimegi ootama jääda.
    Me ei tea, mida vastab rahvas referendumil: kas ?ei? või ?jah?. Kui ?ei?, siis Eesti Panga praeguse ametliku seisukoha järgi ei saaks euro kunagi Eestis käibele tulla.
    Arvestades maailma üha kiiremas tempos globaliseerumist, oleks sellest kahju. Eurost saab uuel aastal maailmaraha number kaks ja pole välistatud, et kunagi saab ta rahaks number üks. Pangasaladuse kaotamine USAs ja üle 10 000 dollari väljaveo keeld õõnestavad tugevasti dollari positsioone.
    Euro kasutuselevõtul Eestis pole midagi ühist pealesunnitud käskude-keeldudega, mis tulevad kõigepealt meelde seoses sõnakombinatsiooniga ?Euroopa Liit?. Tegu on usaldusväärse makse- ja ringlusvahendi, stabiilse väärtuse mõõduga.
    Ehk teisisõnu ? võtame euroliidust kõigepealt üle tema kõige paremad osad. Meie inimestel jääksid ära kas või raha edasi-tagasi konverteerimise kulud.
    Euroga seotud kroon on meie silmis samuti usaldusväärne, kuid ei tarvitse seda alati olla välisinvestori silmis. Teda võib jääda kummitama tühiselt väike, kuid siiski ? devalvatsioonioht.
    Veelgi stabiilsem valuuta kahtlemata suurendaks välisinvesteeringuid. Väärtused oleksid kergemini võrreldavad.
    Vastuväitena eurole kaotaks Eesti rahapoliitilised hoovad majanduse reguleerimiseks. Kuid need puuduvad praegugi: krooni kurss on seotud euroga, laenuintressid euriboriga, ei eksisteeri valitsuse võlakirjade turgu.
    Parim rahapoliitiline hoob on tasakaalus riigieelarve ja kulude kokkuhoid. Seda vastutusrikast ülesannet ei võta Eestilt keegi enda kanda, ükskõik mis raha siin käibiks.
    Kui Euroopa Keskpank (EKP) jahmuks Eesti soovist ega nõustuks eurot kasutusele andma, saaks rahareformi ära teha ka ilma EKP nõusolekuta. Eesti valuutareserv on eurodes ja Eesti Pank vahetaks ainult kroonid eurode vastu.
    Ent miks peaks EKP vastu olema? See, et niiviisi pole veel keegi teinud, pole ju mingi argument. Väliseksperdid soovitasid ka 1992. a reformiga oodata.
    Pealegi on Eesti välisvõlg väike, inflatsioon taas kahanemas, 2001. a riigieelarve hästi täitunud ja meie majandus võib Maailmapanga hinnangul ülemaailmsest jahenemist isegi võita.
    Eesti peaks haarama liitumisläbirääkimistel initsiatiivi ja avama omapoolse uue peatüki, milleks on euro kasutuselevõtt enne Euroopa Liitu astumist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.