Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võtame ühisraha euro kui ELi parima osa üle

    Eesti Panga president Vahur Kraft kordas investeerimismessil ?Rahakompass 2001?, et euro tuleb Eestis käibele alles kahe aasta pärast, kui Eesti on euroliiduga ühinenud.
    Äripäeva meelest on euro kasutuselevõtt Eestile positiivse tähendusega samm, mida ei tohiks ühte patta panna Euroopa Liidu paljude negatiivsete aspektidega. Seepärast tuleks püüelda euro kiirema kasutuselevõtu suunas. Eesti on selleks sisuliselt valmis juba 1. jaanuaril 2002, sest me täidame rahasüsteemi stabiilsuse kõiki peamisi tingimusi.
    Kui Eesti jääb ootama peamise formaalsuse õiendamist ehk liikmestaatuse omandamist, võimegi ootama jääda.
    Me ei tea, mida vastab rahvas referendumil: kas ?ei? või ?jah?. Kui ?ei?, siis Eesti Panga praeguse ametliku seisukoha järgi ei saaks euro kunagi Eestis käibele tulla.
    Arvestades maailma üha kiiremas tempos globaliseerumist, oleks sellest kahju. Eurost saab uuel aastal maailmaraha number kaks ja pole välistatud, et kunagi saab ta rahaks number üks. Pangasaladuse kaotamine USAs ja üle 10 000 dollari väljaveo keeld õõnestavad tugevasti dollari positsioone.
    Euro kasutuselevõtul Eestis pole midagi ühist pealesunnitud käskude-keeldudega, mis tulevad kõigepealt meelde seoses sõnakombinatsiooniga ?Euroopa Liit?. Tegu on usaldusväärse makse- ja ringlusvahendi, stabiilse väärtuse mõõduga.
    Ehk teisisõnu ? võtame euroliidust kõigepealt üle tema kõige paremad osad. Meie inimestel jääksid ära kas või raha edasi-tagasi konverteerimise kulud.
    Euroga seotud kroon on meie silmis samuti usaldusväärne, kuid ei tarvitse seda alati olla välisinvestori silmis. Teda võib jääda kummitama tühiselt väike, kuid siiski ? devalvatsioonioht.
    Veelgi stabiilsem valuuta kahtlemata suurendaks välisinvesteeringuid. Väärtused oleksid kergemini võrreldavad.
    Vastuväitena eurole kaotaks Eesti rahapoliitilised hoovad majanduse reguleerimiseks. Kuid need puuduvad praegugi: krooni kurss on seotud euroga, laenuintressid euriboriga, ei eksisteeri valitsuse võlakirjade turgu.
    Parim rahapoliitiline hoob on tasakaalus riigieelarve ja kulude kokkuhoid. Seda vastutusrikast ülesannet ei võta Eestilt keegi enda kanda, ükskõik mis raha siin käibiks.
    Kui Euroopa Keskpank (EKP) jahmuks Eesti soovist ega nõustuks eurot kasutusele andma, saaks rahareformi ära teha ka ilma EKP nõusolekuta. Eesti valuutareserv on eurodes ja Eesti Pank vahetaks ainult kroonid eurode vastu.
    Ent miks peaks EKP vastu olema? See, et niiviisi pole veel keegi teinud, pole ju mingi argument. Väliseksperdid soovitasid ka 1992. a reformiga oodata.
    Pealegi on Eesti välisvõlg väike, inflatsioon taas kahanemas, 2001. a riigieelarve hästi täitunud ja meie majandus võib Maailmapanga hinnangul ülemaailmsest jahenemist isegi võita.
    Eesti peaks haarama liitumisläbirääkimistel initsiatiivi ja avama omapoolse uue peatüki, milleks on euro kasutuselevõtt enne Euroopa Liitu astumist.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.