Murtud südamed ja mõned surnud kalad

Sigourney Weaver ning Jennifer Love Hewitt kehastavad ema-tütart, kes teenivad elatist rikaste vanemate meeste arvelt. Üks meelitab rahaka härra endaga abielluma, avastades siis värske abikaasa teisega petmast. Olukord väljub lõpuks kontrolli alt: riukalikku mängu lisanduvad armastus, palju tubakat ja mõned surnuks tulistatud kalad.

?Südametemurdjad? on kerge komöödia riukalistest naistest ning rumalatest meestest (kõlab feministliku vesterni moodi, kas pole). Kelmi- ja romantiliste naljalugude elemente on üsna võrdselt, et teost täpselt ei lahterdataks. Lugu ise on mõnus, mitte liiga imal, ja näiteseltskond on igati hoos, andes endast parima. Mõnele on see oma tippvormi vähemalt korraks naasemine (Liotta), mõnele alles jõudmine (Hewitt), teistele lihtsalt väga korralik tulemus.

Ei teagi kohe, keda näitlejatest enim esile tuua. Naljakamaid kujusid on vanameister Gene Hackman tubakasõltlasest rikkurina, kelle aastatega kössivajunud kehas näib siiski pulbitsevat piisavalt elujõudu, et ?mehetempe? teha. ?Supermanis? ähvardava Lex Luthorina üles astunud ja pahade poiste kehastajana üldse tublisti profiiti kogunud näitleja ei karda olla vahelduseks vana, paks, kiimane ja üsna jabural kombel surma saada.