Balti riikide ebamäärasus hajub

USA-le antud terrorilöök on muutnud maailma julgeolekuolukorra küll määratult keerulisemaks, kuid sellele järgnenud paljude asjade ümberhindamise aeg on aidanud Eestil, Lätil ja Leedul lõplikult väljuda oma ebamäärasest positsioonist Venemaa varjus ja võimaldanud läänel neid palju julgemalt käsitada ühtse Euroopa osana, mis peaks lisama võimalusi nii Euroopa Liitu kui NATOsse pääsemisel.

Seoses NATOga on juba tehtud vihjeid, et uus laienemisvoor tuleb tõenäoliselt arvukas ja et seda toetab peale USA enamik NATO liikmesriike. Kaugeltki tähtsusetu pole asjaolu, et NATO laienemise toetus on palju üldisem. Seda kinnitab näiteks äsja Kopenhaagenis peetud Põhjala-Balti tippkohtumine, kus kõigi Põhjamaade, sealhulgas Soome, peaministrid toetasid erakordselt üksmeelselt kõigi kolme Balti riigi pääsu NATOsse.

ELi laienemisel on probleemid rohkem tehnilist laadi. Märgatavat närvilisust on tekitanud raskemate läbirääkimispeatükkide visa edenemine ja vahepeal mahajäänud Poola suutlikkus, kes oma suuruse tõttu lihtsalt peab olema esimeste hulgas. Igatahes on julgustav, et pärast raske keskkonnapeatüki sulgemist on Poola uus valitsus andnud märku, et on valmis kompromissideks.

On juba neidki, kes loevad Brüsseli käitumisest välja märke, nagu oleks EL valmis poliitiliseks otsuseks ja võtma aastal 2004 korraga vastu kuni 10 riiki. Igatahes on Euroopa Komisjon ümbritsenud erakordse saladuslooriga 13. novembriks valmivaid ülevaateid kandidaatriikide kohta ja loobunud nende reastamisest võimekuse järgi. Kui detsembris Belgias Laekenis toimuv ELi tippkohtumine on pürgijate suhtes heatahtlik, peaks ELi ajalooline laienemisotsus aasta pärast Taanis kinnituse saama, mis ühtlasi tähendab kõigile kolmele Balti riigile tagasijõudmist läände.