Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna börsi ja rahandusministeeriumi esseevõistlus " Enne targaks, siis rikkaks"

    Mis on tarkus? Mis on rikkus? Küllap on nende mõistete üle erinevaid arusaamu ja seisukohti sama palju, kui on erinevaid inimesi. Arvan, et ühest vastust sellele ei ole ega tule.
    Enne targaks, siis rikkaks. Mõelgem ja arutlegem selle üle ja meenutagem kas või lugusid Vana-Rooma ja Vana-Kreeka õpetlastest, tarkadest meestest, kes otsisid vastuseid toimuvatele loodusnähtustele ja nende põhjustele, küll taevakehade liikumisele ning ühiskonnakorra ja riigi probleemidele ja paljule muule. Sel ajal peeti targaks meheks seda, kes oskas targalt vaielda. Seda põhimõtet peaksime austama ka tänapäeval. Vaidlustes sündis sageli tõde. Nüüd võiks küsida, kas siis tarkuse järel tuli rikkus? Võiks öelda küll, sest tarkus kaunistab inimest ja teeb ta seesmiselt rikkaks. Materiaalset rikkust see tollal vaevalt andis. Õpetlased ja filosoofid elasid tagasihoidlikult. Nagu kusagil kunagi on öeldud, ei tihendanud vanu kreeklasi mitte võim ega rikkus, vaid kultuur. Ja kuna haridus on kultuuri alus, siis võib tõesti uskuda, et kreeklased olid tark rahvas ning tarkus tegi nad ka rikkaks.
    Huvitav, kuidas on lugu rikkusega? See on juba palju keerulisem. Inimene, kes ennast rikkaks peab, ei tea ju sugugi, kui rikas on ta ise, ta sõber, tema naaber või tema vaenlane. Rikkust defineerida on raskem kui tarkust, sest mida üks peab rikkuseks, peab teine mõtetuks kogumiseks. Kõik taandub jälle sellele, mis see rikkus siis tegelikult on, mis on ta eeldused ja millest ta koosneb. Nagu juba öeldud, tähendab tarkus rikkust, rikkus vaevalt tähendab tarkust. Kuid siiski, päris rumal ju rikas olla ei saa. Ja loogiliselt on targal enne lootust rikkaks saada kui rumalal. Kuna tarkus suurendab inimese sünnipärast väärtust, siis tahab ju iga inimene targaks saada. Tarkus aga ei tule tuulest, see tuleb tööga, õppimisega. See omakorda nõuab tahtejõudu, visadust, püsivust, oskust kuulata, näha, talletada, analüüsida, üldistada, seostada, mõista, vaielda, suhelda ja arutleda, arvutada...
    Toob see kõik siis rikkuse? Toob ? ütlevad ühed. Töö on lollide lõbu ? ütlevad teised. Kellel on õigus? Kas neil, kes lõpetavad kõrgkooli ja kaitsevad teaduskraadi? Kindlasti on nad nüüd targad ja tarkuselt ning teadmistelt rikkad, samuti vaimselt ja hingeliselt. Tark inimene saab enamasti ka tasuva töö, siis tuleb ka materiaalne rikkus. Tark oskab oma elu seada ning oma senise tööga saadud rikkust paremini kasutada. Mida teeb aga rumal rikkusega? Vaimset rikkust tal ju pole, kuid tal on palju raha. Enamasti ostab ta ülikalli auto, sakiliste tornidega hiigelsuure maja, puhkab välismaal. Kui aga tark saab rikkaks ? on see õige ja vajalik tasu talle suure töö eest enese harimisel.
    Raha peab muidugi olema, sest raha vabastab inimese pingetest. Võib esineda aga ka vastupidine variant pealkirjale, et enne rikkaks, siis targaks. Kui inimene on saanud elult kõik ja tunneb, et midagi enam ei huvita, auto ja maja ning suvila mere ääres, kogu maailm läbi reisitud, aga ikka on midagi puudu. See miski on haridus, sellest tulenev tarkus. Kui ta nüüd raske raha eest erakõrgkoolis hariduse omandab, oskab ta anda elule uusi väärtusi, hakkab lugema ja ostma raamatuid, oskab hinnata ja lugu pidada ka väiksematest asjadest. Arvatavasti esineb viimast varianti elus vähem. Las jääda siiski nii, et enne targaks, siis rikkaks. (Lühendatud.)
    Henry Kari saavutas konkursl vanemas grupis III koha
    Autor: Henry Kari
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Lühikeseks müüjatel oli rekordiline nädal
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tootjahinnad tööstuses jätkasid langemist
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,9%, teatas statistikaamet.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,9%, teatas statistikaamet.