Unustatud Peipsi rand

Huvipakkuv on näiteks Alajõe õigeusu kirik ja kalmistu, jõest ida pool saavutab liivaluide oma maksimumkõrguse (jalamilt ca 20, merepinnast 48 m). Smolnitsas on kõrge piiri- ja metsavalvetorn, kuhu lubatakse ka huvilisi, ning looduskaitsealune inimtühi luitestik. Narva jõe alguses, Venemaa piiril asuvas vene vanausuliste külas Vasknarvas on 14. saj ordulinnuse varemed, endise kloostri kirik ja väike sadam, kust saab teha laevasõite Peipsile ja Narva jõele.

Kindlasti pakub elamusi ja ka avastamisrõõmu sõit piki jõekallast läbi omanäoliste külade ? Jaama, Karoli, Permisküla ja Kuningaküla. Tõsised matkasellid võivad külastada ka Poruni jõe ürgmetsa kaitsealaga.

Sisemaaga tutvuma minnes satute kõigepealt piirkonna ?pealinna? Iisakule. Metsade rüpes asuvas põliskülas on turismiinfopunkt ning heatasemeline muuseum, kus saab näha nurgakest rehielamust, meistrite-, kooli- ja loodusetuba, õpetaja korterit, tuletõrjeruumi jm. Iisakul on veel kena kirik ja iidsed rõngasristid kirikuaias, siin saate ka kõhu korralikult täis süüa.

Vahelduseks võiks ka rabadega lähemat tutvust teha. Peipsi ja kaevanduspiirkonna vahel paiknevad Eesti suurim, Puhatu soomassiiv, hiiglaslik Muraka rabakaitseala ning küngastega Agusalu sookaitseala. Tavapuhkajale on siiski mugavam ja jõukohasem tutvuda väiksemate rabadega, kuhu on rajatud matkarajad. Iisaku lähedal, Rüütli rabas (viit maanteel) on 1,5 km pikkuse laudteega Kotka rada, rabaservas on parkimis- ja telkimiskoht ning lõkkeasemega püstkoda. Iisakult 11 km Jõhvi pool, iidse Väike-Pungerja postijaama lähedal juhatab viit läbi laukarohke Seli raba kulgevale ca 5 km pikkusele laudteega matkarajale, mis lõpeb Metskülas. Raja alguses ja lõpus on telkimisplatsid.

Ida-Virumaa südames, vaid 30?40 km kaugusel Peipsist on lisaks kuulsale Kuremäe kloostrile muudki huvitavat. Jõhvi teelt, 70 m pikkuse Koltsina kõrtsihoone juurest vasakule pöörates jõuate Mäetagusele, kus on säilinud terviklik mõisaansambel 12 kõrvalhoone ja pargiga. Restaureeritud härrastemajas on rikkalike kaunistustega saal ja salongid, laemaalinguga trepihall jpm. Mäetagusel on ka kirik ja Rosenite kabel. Siit veel 20 km kaugusel, Kohtla-Nõmmel asub Eesti kõige uuem ja ekstreemsem muuseum-kaevanduspark. Siin on avatud 1,5 km kaevanduskäike, saab sõita vagonettide ja allmaajalgrattaga, näha põlevkivikombaini ja maailma suurimat ekskavaatorit.

Kui olete aga rohkem looduse- ja matkahuviline, tasub Jõugal pöörata Jõhvi teelt paremale ja minna tutvuma Kurtna järvedega. Teest vasakule jääb Eesti suurim kääbastik (270 tk). Seejärel tasub põigata kas Kuremäe kloostrisse või Illuka mõisa ning Ediverest paremale pöörates jõuate unikaalsele Kurtna järvistu maastikukaitsealale, kus 30 km2 suurusel männimetsaga kaetud mõhnastikul paikneb ligi 40 kala- ja vähirikast väikejärve. Lugematutest küngastest kõrgeim on Kuradimägi (71 m üle merepinna), kõikjal leidub mõnusaid suplus- ja telkimiskohti. Niinsaare järve äärsest puhkelaagrist saab alguse 12 km pikkune tähistatud matkarada, mis hõlmab 11 järve. Talvel on mägine Kurtna populaarne suusakeskus.

Autor: Jaan Masing