• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik soosib ümbrikupalku?

    Äripäev on paari viimase aasta jooksul teinud juba kolm või neli ümbrikupalkadest teatamise aktsiooni. Tõdemus, milleni ikka ja jälle jõuame, on see, et Eesti ettevõtluskeskkond pole teps mitte ausamaks muutunud, ümbrikupalkade maksmine pole kusagile kadunud, osalt on see isegi suurenenud.
    Nii veider, kui see ka pole, leiab Äripäev, et ümbrikupalkade maksmisest on saanud Eestis omamoodi sotsiaalpoliitika.
    Irooniasse kalduv seisukoht, aga kuidas muidu hinnata kohalike maksuametite ja omavalitsuste kätelaiutamist, kui jutt nende piirkonnas makstava ümbrikupalga ulatuslikkusest käib. Riigi maksuameti peadirektori väitel võib viimastel aastatel kiidelda vaid kolme kohtusse jõudnud juhuga, needki Tallinnast.
    Üksmeelselt tõdetakse, et ümbrikupalku vähem maksma ei ole hakatud. Midagi nagu on luubi all, ent võtab aega. Maksjad muutuvad kavalamaks ja tõestada on keeruline jne. Rapla linna majandusnõunik ütleb eilses ÄPs otse, et ei usu, et midagi paremuse poole muutub. Osa ettevõtjaid on teada, kes maksvad, maksuametiga on küll räägitud, ent....
    Maksuameti järelevalveosakonna juhataja Enriko Aav kinnitas jaanuaris ÄP-le, et näeb ümbrikupalkade vähendamises suuri koostöövõimalusi just kohalike omavalitsustega.
    Nii palju siis koostööst. Teatakse, räägitakse ent olukorraga lepitakse. Olukorraga leppimine on seda mõistetamatum, et musta palga vohamisega väheneb omavalitsuste tulubaas. Hoovad ümbrikupalga ohjamiseks on ju maksukorralduse seadusega antud. Üks loogika võib olla selline, et kui kargad musta palga maksjale turja, kaob ettevõtlus vallast sootuks. On ju ettevõtjad toonitanud, et osa raha ümbrikus maksmine on neile pea ainus võimalus konkurentsis püsimiseks.
    Mõni väiksem ehitusfirma on tunnistanud, et nt riigihankekonkurssidel polegi võimalik ausa palgaga läbi lüüa. Et tegu polegi niivõrd riigi petmisega. Siis võib ju vaikivat soosimist pidada omamoodi tööhõivepoliitikaks, pankrotilaine vältimiseks. Selle loogika järgi käitudes ei muutu aga ettevõtlus kunagi tugevaks ja konkurentsivõimeliseks. Solkida konkurentsi, kuna keegi teine samuti teeb, pole mingi õigustus.
    Ettevõtjad on ÄP-le öelnud ka, et ümbrikupalga maksmine on tihti töötaja nõue.
    Ka siin võib oma loogika olla. Saades ametlikult nt miinimumpalka, on ju õigus saada sotsiaaltoetusi. Omavalitsust see aga ei puuduta, kuna sotsiaaltoetuste raha tuleb seni veel riigieelarvest.
    Osa täiesti mustalt (töölepinguta) töötajaid on n-ö põranda alt välja tulnud tervise pärast. Ühtäkki tekkis vajadus haigekassakaardi järele. Ent ka selleks ei pea nüüd ametlikku palka saama ? uue ravikindlustusseaduse järgi võib personaalselt enda eest maksta 13 ravikindlustusmaksu ja töökoha olemasolu ei nõuta. Keskmise palga järgi arvestades on see aastas ca 8000 kr. Ostad n-ö indulgentsi ja võid rahuga mustalt edasi töötada.
    Asja absurdini utreerides võiks ju mõelda ka nii, et äkki on ümbrikupalk Toompeal omavalitsustega kokku lepitud odavaim sotsiaaltoetuste viis. Liberaalne pealegi ? jäetakse rohkem raha inimeste kätte, mitte ei korjata seda ümberjagamiseks ära. Ent siis peaks see olema kõigi jaoks ühtemoodi. Mitte nii, et osa on ausad, teistel aga lubatakse teha, mis tahavad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Portaalides käib kinnisvara soodusmüük. "Agressiivne hinnatõus on möödas." Müüjate turust on saamas ostjate turg.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
S&P 500 aktsiaindeks jätkas langust uue tänavuse põhjani
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Taani: Nord Stream 2 gaasitoru lekib ohtlikult
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Raadiohommikus: Kas kallis energia röövib teatrite ja majutusasutuste kliendid?
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.