Riik soosib ümbrikupalku?

Äripäev on paari viimase aasta jooksul teinud juba kolm või neli ümbrikupalkadest teatamise aktsiooni. Tõdemus, milleni ikka ja jälle jõuame, on see, et Eesti ettevõtluskeskkond pole teps mitte ausamaks muutunud, ümbrikupalkade maksmine pole kusagile kadunud, osalt on see isegi suurenenud.

Nii veider, kui see ka pole, leiab Äripäev, et ümbrikupalkade maksmisest on saanud Eestis omamoodi sotsiaalpoliitika.

Irooniasse kalduv seisukoht, aga kuidas muidu hinnata kohalike maksuametite ja omavalitsuste kätelaiutamist, kui jutt nende piirkonnas makstava ümbrikupalga ulatuslikkusest käib. Riigi maksuameti peadirektori väitel võib viimastel aastatel kiidelda vaid kolme kohtusse jõudnud juhuga, needki Tallinnast.

Üksmeelselt tõdetakse, et ümbrikupalku vähem maksma ei ole hakatud. Midagi nagu on luubi all, ent võtab aega. Maksjad muutuvad kavalamaks ja tõestada on keeruline jne. Rapla linna majandusnõunik ütleb eilses ÄPs otse, et ei usu, et midagi paremuse poole muutub. Osa ettevõtjaid on teada, kes maksvad, maksuametiga on küll räägitud, ent....

Maksuameti järelevalveosakonna juhataja Enriko Aav kinnitas jaanuaris ÄP-le, et näeb ümbrikupalkade vähendamises suuri koostöövõimalusi just kohalike omavalitsustega.

Nii palju siis koostööst. Teatakse, räägitakse ent olukorraga lepitakse. Olukorraga leppimine on seda mõistetamatum, et musta palga vohamisega väheneb omavalitsuste tulubaas. Hoovad ümbrikupalga ohjamiseks on ju maksukorralduse seadusega antud. Üks loogika võib olla selline, et kui kargad musta palga maksjale turja, kaob ettevõtlus vallast sootuks. On ju ettevõtjad toonitanud, et osa raha ümbrikus maksmine on neile pea ainus võimalus konkurentsis püsimiseks.

Mõni väiksem ehitusfirma on tunnistanud, et nt riigihankekonkurssidel polegi võimalik ausa palgaga läbi lüüa. Et tegu polegi niivõrd riigi petmisega. Siis võib ju vaikivat soosimist pidada omamoodi tööhõivepoliitikaks, pankrotilaine vältimiseks. Selle loogika järgi käitudes ei muutu aga ettevõtlus kunagi tugevaks ja konkurentsivõimeliseks. Solkida konkurentsi, kuna keegi teine samuti teeb, pole mingi õigustus.

Ettevõtjad on ÄP-le öelnud ka, et ümbrikupalga maksmine on tihti töötaja nõue.

Ka siin võib oma loogika olla. Saades ametlikult nt miinimumpalka, on ju õigus saada sotsiaaltoetusi. Omavalitsust see aga ei puuduta, kuna sotsiaaltoetuste raha tuleb seni veel riigieelarvest.

Osa täiesti mustalt (töölepinguta) töötajaid on n-ö põranda alt välja tulnud tervise pärast. Ühtäkki tekkis vajadus haigekassakaardi järele. Ent ka selleks ei pea nüüd ametlikku palka saama ? uue ravikindlustusseaduse järgi võib personaalselt enda eest maksta 13 ravikindlustusmaksu ja töökoha olemasolu ei nõuta. Keskmise palga järgi arvestades on see aastas ca 8000 kr. Ostad n-ö indulgentsi ja võid rahuga mustalt edasi töötada.

Asja absurdini utreerides võiks ju mõelda ka nii, et äkki on ümbrikupalk Toompeal omavalitsustega kokku lepitud odavaim sotsiaaltoetuste viis. Liberaalne pealegi ? jäetakse rohkem raha inimeste kätte, mitte ei korjata seda ümberjagamiseks ära. Ent siis peaks see olema kõigi jaoks ühtemoodi. Mitte nii, et osa on ausad, teistel aga lubatakse teha, mis tahavad.