Kindlustus ei ole füüsiliselt tajutav toode. Selts müüb kliendile lubaduse. See, kas leping on toimiv, tõestatakse alles tulevikus. Kuigi emotsionaalselt tajutaval kindlustundel on oma roll, on kindlustamise peamine eesmärk olla kaitstud siis, kui midagi juhtub. Järelikult põhineb kindlustussuhe usaldusel.

Tuntud välisomanikud on üks argument seltsi valikul (väiksem oht, et selts satub makseraskustesse, töötajad kasutavad emafirma oskusteavet), kuid ei tohi unustada, et hüvitisotsused tehakse siin ning iga äriettevõtte omanike põhieesmärk on kasumit teenida. Ettekujutuse seltside usaldusväärsust kajastavatest majandusnäitajatest võib saada ajakirjanduses avaldatavate reitingutega ning majandusuudistega tutvumisel.

Usaldus saab tugineda kindlustuslepingule. Kahetsusväärselt palju on juhtumeid, kus isegi kahju tekkimisel lepingutingimustesse ei süveneta, lepingu sõlmimisel tingimustega tutvumisest rääkimata. Enne lepingu sõlmimist tuleks võtta mõtlemisaega ja teha endale selgeks, milliste ebasoodsate juhtumite vastu on vaja kaitset. Siis tuleb lugeda põhjalikult läbi lepingutingimused ja alles pärast seda võib võrrelda kindlustusmaksete suurust. Mitte igasugune ebasoodne sündmus pole igas lepingus veel kindlustusjuhtum. Lepingutes on loetelu sellest, milliste juhtumite puhul tekib seltsil väljamaksekohustus ja kindlustusvõtjal nõudeõigus. Lisatud on loetelu asjaoludest, mille puhul on õigus keelduda. Kahju hüvitamisel või keeldumisel saab aluseks võtta ainult selle, mis lepingus kirjas. Selts võib olla kuitahes hea maine ja usaldusväärsete omanikega, kuid peab käituma vastavalt lepingule. Lepingu sõlmimisel ei maksa hakata mängima tarkpead, kes müügiesindaja jutule kaasa noogutab, ise asjast aru saamata. Tuleb julgeda küsida ? kui ei oska vastata müügiagent, siis teeb seda seltsi tootejuht.

Autor: Aare-Matti Inglist