• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elektri hinna kujunemine

    Äripäeva lugejateni on kaks korda jõudnud ( Eesti Energia uusi hindu ei tohi kinnitada; Elektri hinnast 28.09.2001 ja Elektri hinnakirja puudusi 19.11.2001) vale väide, et Eesti Energial on iga kliendi kohta kuus püsikulutusi 117 senti. Paljud lugejad (näiteks H.H Luik 29.09.2001 ?keskpäevatunnis?) on seda fakti kasutanud oma arusaamise kujundamisel elektri hinna kohta. Kuna arvamus on kujundatud vale fakti põhjal, siis on ka järeldused valed. Toon Äripäeva lugejateni õiged andmed, mille alusel on võimalik kujundada tegelikkusele vastavat hinnangut (vt tabel).
    Äripäev väitis, et alates 1. aprillist 2002 kõikides hinnapakettides sisalduv kuutasu on ?tasu osutamata teenuse eest?. See väide ei vasta tõele lihtsal põhjusel ? võrguettevõtja osutab kliendile ööpäevaringset püsivat teenust sellega, et tagab kliendile võimaluse elektrit kasutada siis, kui klient seda vajab.
    Suur osa infrastruktuuri teenustest põhineb püsitasudel: klient maksab kaabeltelevisioonile igakuist püsitasu, mitte televiisori vaatamise aja eest. Ettevõtted maksavad turvafirmale kuutasu selle eest, et firma on valmis teie vara kaitsma. Kuutasu küsib ka mobiili- ja tavaside operaator ja teisedki teenusepakkujad.
    Loomulikult on elektrit võimalik müüa ka ilma püsivate tasudeta. Aga? Elektrivõrgu olemasoluga seotud püsikulud moodustavad madalpinges müüdud elektri hinnast üle 50. Seega ? ilma püsitasudeta hinnakujunduse korral maksavad üle keskmise energiat tarbivad kliendid kinni alla keskmise tarbivate klientide püsikulud.
    Kahjuks erineb koduklientide aastane keskmine tarbimine üle 300 korra. Tarbitud kWh-põhine hinnakujundus on seega diskrimineeriv elektriga kütjatele ja mitmes vahetuses töötavatele firmadele. Kui kWh hinna mõttetu tõus vähendab elektri suurtarbimist, jääb osa püsikulusid katteta ning tuleb taas tõsta kWh hinda. Nii käivitub hinnatõusu spiraal.
    Eeltoodu kinnituseks ka erinevate tarbijagruppide aastas tarbitud elektri kogused. Alla 1000 kWh tarbivaid kliente on 192 100, kokku tarbivad nad 91 mln kWh (keskmine tarbimine aastas 114,9 kWh). 1001?5000 kWh tarbimisvahemikku mahub 255 900 klienti, kes kokku tarbivad aastas 561 mln kWh (2192,3 kWh). Järgmisesse tarbijate gruppi kuulub 31 400 tarbimiskohta ? tarbimine aastas 5001?10 000 kWh ? kulutab kokku elektrienergiat 213,3 mln kWh (6 793 kWh). Neid, kes tarbivad aastas üle 10 000 kWh on umbes 15 800 (kokku tarbitakse 312,5 mln kWh, keskmiselt ühe tarbimiskoha kohta 19 778,5 kWh).
    Enne hinnataotluse esitamist koostas Eesti Energia neli alternatiivset arengustsenaariumi, millest käiku läks mõnevõrra muudetud teine versioon ? kasutada kõigis hinnapakettides 14 püsikuludele vastavat kuutasu, mis ümardati 20 kroonile.
    Kuutasu on ühel põhjusel hea lahendus ? see vähendab väikese tarbimisvajadusega klientide doteerimist suurte tarbijate poolt ning seega piirab hinnatõusu suurtele energiakoguste tarbijatele, kes kasutavad elektrivõrku väiketarbijatest kordades efektiivsemalt.
    Autor: Jaanus Arukaevu
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.