Elektri hinna kujunemine

Loomulikult on elektrit võimalik müüa ka ilma püsivate tasudeta. Aga? Elektrivõrgu olemasoluga seotud püsikulud moodustavad madalpinges müüdud elektri hinnast üle 50. Seega ? ilma püsitasudeta hinnakujunduse korral maksavad üle keskmise energiat tarbivad kliendid kinni alla keskmise tarbivate klientide püsikulud.

Kahjuks erineb koduklientide aastane keskmine tarbimine üle 300 korra. Tarbitud kWh-põhine hinnakujundus on seega diskrimineeriv elektriga kütjatele ja mitmes vahetuses töötavatele firmadele. Kui kWh hinna mõttetu tõus vähendab elektri suurtarbimist, jääb osa püsikulusid katteta ning tuleb taas tõsta kWh hinda. Nii käivitub hinnatõusu spiraal.

Eeltoodu kinnituseks ka erinevate tarbijagruppide aastas tarbitud elektri kogused. Alla 1000 kWh tarbivaid kliente on 192 100, kokku tarbivad nad 91 mln kWh (keskmine tarbimine aastas 114,9 kWh). 1001?5000 kWh tarbimisvahemikku mahub 255 900 klienti, kes kokku tarbivad aastas 561 mln kWh (2192,3 kWh). Järgmisesse tarbijate gruppi kuulub 31 400 tarbimiskohta ? tarbimine aastas 5001?10 000 kWh ? kulutab kokku elektrienergiat 213,3 mln kWh (6 793 kWh). Neid, kes tarbivad aastas üle 10 000 kWh on umbes 15 800 (kokku tarbitakse 312,5 mln kWh, keskmiselt ühe tarbimiskoha kohta 19 778,5 kWh).

Enne hinnataotluse esitamist koostas Eesti Energia neli alternatiivset arengustsenaariumi, millest käiku läks mõnevõrra muudetud teine versioon ? kasutada kõigis hinnapakettides 14 püsikuludele vastavat kuutasu, mis ümardati 20 kroonile.

Kuutasu on ühel põhjusel hea lahendus ? see vähendab väikese tarbimisvajadusega klientide doteerimist suurte tarbijate poolt ning seega piirab hinnatõusu suurtele energiakoguste tarbijatele, kes kasutavad elektrivõrku väiketarbijatest kordades efektiivsemalt.

Autor: Jaanus Arukaevu