Poodnikud ootavad rendipinna hinda

Seaduse kohaselt on mitteeluruumi rentnikul selle eelisostuõigus alghinnaga ? milleks on turuhind ? juhul, kui tal on kasutusleping sõlmitud enne eelmise aasta detsembrit ning avaldus esitatud enne 1. detsembrit sel aastal. Pärast seda toimub erastamine ainult avalikul enampakkumisel.

Ainuüksi Tallinna kesklinnas on erastamisvõimalusega mitteeluruume katvaid rendilepinguid umbes 450. Ruumid peavad asuma majades, millest vähemalt 50 on korterid. Kesklinna vanema Siim-Valmar Kiisleri sõnul on ligi 280 rentnikku teinud praeguse seisuga avalduse rendipinna erastamiseks ning enne peatset tähtaja kukkumist on oodata avalduste lisandumist. Samas lisas Kiisler, et riigikogu võib seda tähtaega ka pikendada.

Linnale kuuluvates ruumides tegutsevate ettevõtjate küsitluse kohaselt soovitakse rendipind küll erastada, kuid samas võib takistuseks osutuda hind, mille kohta senini infot pole.

Tartu maanteel tähtajatu rendilepinguga tegutseva kaupluse Kioma Keraamika omaniku Raivi Juksi sõnul investeeris ta endise raamatukaupluse remonti 200 000 krooni, sest ruume polnud remonditud alates 1959. aastast. ?Olen huvitatud, et need pinnad mulle jäetaks,? märkis ta. ?Loodan, et ruumide hindamisel arvestatakse tehtud investeeringuid, see oleks õiglane.?

Pärnu maanteel prillipoodi pidava Eesti Optiku juhatuse liikme Jevgeni Smirnovi hinnangul annaks kauplusepinna erastamine kindlustunde pikemaks perioodiks. ?Saaks teha kapitaalsemaid parendusi,? viitas ta näiteks maja fassaadi remondile ning ukse- ja aknaplokkide väljavahetamisele.

Samas lausus Smirnov, et linna pakutud rendipinna ostuhind võib osutuda vaieldavaks. Senini pole hindaja Eesti Optikut ja Kioma Keraamikat külastanud, küll on aga nad nagu kõik teisedki erastamishuvilised saanud linnaosavalitsusest kirja teatega, et nende soovidega arvestatakse.

Tallinna linnavalitsuse korraldatud riigihanke hindaja leidmiseks võitud ASi Kinnisvaraekspert hindaja Margus Tinno sõnul on tööga juba alustatud. Kuna hindamine käib linnaosavalitsuste esitatud tellimiskirjade alusel, siis sõltub kiirus linnaosavalitsuste jõudlusest.

Tinno ütles, et hindamisel kasutatakse kahte meetodit ? tehingute võrdlemist ning tulumeetodit. ?Meie hindame pinda tema praegust seisundit arvestades,? märkis ta. ?Me ei tegele investeeringuid puudutavate tasaarvelduste tegemisega, see on linna ja rentniku vaheline asi,? ütles hindaja. Kinnisvaraekspert rentnikele mingit infot ei väljasta, vaid seda teeb linnaosavalitsus.

Siim-Valmar Kiisleri sõnul tehtud investeeringuid hinna juures ei arvestata. ?Üldjuhul on rentnikud saanud ruumid rendile selle arvestusega, et neil tuleb endal remont teha,? märkis linnaosa vanem.

Tartus, kus erinevalt Tallinnast on erastatavate rendipindade suurusjärk on umbes kümme, pole hinnaküsimus probleeme tekitanud, ütles linnavalitsuse majandamisteenistuse juhataja Tarmo Tüür. ?Hinna osas palju mänguruumi pole, alghind on kõigi jaoks üks,? lisas ta. Samas pole Tüüri sõnul erastatavad pinnad olnud ka kõige uhkemad.