Lauluväljaku direktor Rõõmus kaotab töö

Abilinnapea Ivar Virkuse sõnul soovitakse järgmise aasta eelarvest saada lauluväljakusse investeerimiseks minimaalselt 4,3 miljonit krooni. ?Esmaseks kohustuseks on teha korda laulukaar, sest päästeamet on ammu juhtinud tähelepanu, et see ei vasta ohutusnõuetele. Tegemist on riiklikult tähtsa kultuuriobjektiga, kuid riigilt ei ole mõtet toetust oodata,? ütles Virkus. ?Praegu ei ole võimalik Lauluväljaku ASile isegi laenu anda, sest viimastel aastatel on lihtsalt vegeteeritud ning ots otsaga kokku tuldud,? märkis Virkus.

Ta ütles, et lauluväljakuga seotud inimestele midagi sisulist ei muutu. Lauluväljakut ümbritsev 25hektariline park tahetakse viia kesklinna valitsuse haldusalasse.

Lauluväljaku ASi direktor Riho Rõõmus on selle poolt, et luua lauluväljaku sihtasutus. ?Selgust on igal juhul vaja, sest hetkel kuuluvad aktsiad ettevõtlusametile ja lauluväljak kuulub kultuuriväärtuste ameti bilanssi, kuid kumbki amet ei ole muredes abiks,? möönis Rõõmus. ?Tuleb läbi mõelda, kas on õigem teha sihtasutus, mis võimaldaks sama paindlikult majandada ning millele on võimalik taha saada ka välismaised rahastajad, või siis muuta linnaasutuseks.?

Rõõmuse sõnul võiks toetus tulla ka riigi poolt, kuid siiani on eri ministrid pidanud lauluväljakut linna eralõbuks.

?Päästeamet on kuulutanud laulukaare kõrgendatud ohuga objektide hulka. Lähenemas on laste laulupidu. Kellel poliitiline vastutus siis lasuks, kui enne laste laulupidu pandaks väljak kinni?? küsis Rõõmus. ?Kui lauluväljakusse investeeritaks nii palju raha, et see saaks korda, siis majandaks kasumile mitteorienteeritud kultuuriobjekt end rahulikult ise ära, mitte muutudes Miki-Hiire maaks.?