Puitmaja jätkab võidukäiku

Arhitekt Ahti Kooskora ei soovita ehitada linnaelamuks palkmaja, kuid lisab samas, et Nõmme ja Kadriorg on palkmaju täis. Ta soovitab võimalusel otsustada vastupidavama kiviplokkmaja kasuks. ?Kivi puhul ei tule näiteks probleeme mööbli või piltide seinale kinnitamisega,? selgitab Kooskora. Poorbetoonist plokke tootva Aeroc OÜ turundusdirektori Andres Kalviku sõnul ei vaja korrektselt tehtud kivist välissein erilist hooldust ning kui ka vihmavee eraldussüsteemid ? rennid ja aknalauad ? on korralikud, peaks konstruktsioon püsima sajandeid.

Ahti Kooskora hoiatab, et firmas pakutav valmismaja tundub ainult esmapilgul odav. ?Tihti kasutatakse madalama hinna nimel kehvemat materjali ja pärast peab omanik vigade parandamiseks päris suuri summasid juurde maksma.? Ahti Kooskora toob näite oma tuttava muretsetud nn noortemajast, kus on välisviimistluses kasutatud laudu, mis on mõeldud sisetöödeks. Ehitusekspertiisibüroo OÜ juhataja Teet Sepaste ütleb, et kui maja ehitusel peab selle tellija kontrollima kvaliteeti, on seadust rikutud.

Ahti Kooskora sõnul on puitkarkassmaja kahtlemata odavaim, kuid puidu puhul on ka kergem vigu teha, sest puit kuivab ja tõmbub kokku. Sepaste ütleb, et enim probleeme esineb puitkarkasselamute kandekonstruktsioonides. ?Tihti püütakse kokku hoida projekteerimise või järelevalve arvelt,? nendib Teet Sepaste.

Lisaks kipuvad nii ehitajad kui ka omanikud kasutama juba olemasolevat või kõige soodsamalt hangitavat saematerjali. Sepaste toob näite, et puittala kõrguse vähendamine paari sentimeetri võrra võib põhjustada põranda vetrumise käimisel. ?Samas ei saa otseselt väita, et korrektselt ehitatud puitkarkasselamu millegi poolest teistest halvem oleks,? rõhutab ehitusjärelevalvega tegelev Sepaste.

Teet Sepaste sõnul esineb kõige vähem ehitamisel probleeme palkmajadel, sest juba kasutatav materjal seab hulgaliselt piiranguid võimalikele lahendustele.

Palkmaja puhul tuleb arvestada, et üksteise peale laotud palgid vajuvad veel mitu aastat pärast ehitamist. ?Kui majale katust pannakse ja mehed sarikatel tallavad, juba siis vajuvad seinad paari sentimeetri võrra madalamaks,? kinnitab OÜ Hõbeleht tegevdirektor Andres Jaano ja selgitab, et seinte vajumine teeb ehitamise keeruliseks, sest palkkonstruktsiooniga ei tohi midagi siduda: ahjud, vaheseinad ja laudvooderdus tuleb ehitada eraldi.

Ahti Kooskora nendib, et kliima poolest pole Eesti üldse ehitamiseks soodne paik, sest niiskus varitseb nii puit- kui ka kivimaja. ?Mul ei tulegi meelde ühtki kahjustust, mis ei oleks seotud niiskusega. Ja kui rähn palkmaja toksima tuleb, siis on tegemist palkide sees elavate kahjuritega,? muigab ta.

Andres Jaano soovitab jälgida, et puidust sisekonstruktsioonid ei puutuks kokku pideva niiskusega, aga üldiselt peab ta palkmaju teiste elamutüüpidega võrdselt vastupidavaks. ?Palkmajad, mis on eelmise sajandi alguses ehitatud neljale kivile või lausa mullale, seisavad praegu paljude ilusate majade hoovis saunana. Tõsi, alumised palgid on välja vahetatud,? toob Jaano näite.

Puiduosa on vaja keskmiselt iga viie aasta tagant puidukaitsevahenditega hooldada, Jaano sõnul kulub selleks 140 m2 maja puhul umbes 2500 krooni.

Küttekuludes asjatundjate hinnangul olulisi erinevusi ei ole. ?Kivimajas pole muidugi nii suuri temperatuurikõikumisi,? ei varja arhitekt Ahti Kooskora oma eelistust.

Andres Kalvik märgib, et enamik välisseinakonstruktsioone on mitmekihilised, kiviplokkmajades aga kasutatakse ühekihilist massiivplokist seinakonstruktsiooni, mis on heade soojajuhtivuse näitajatega, õhutihe, hingav ja tänu massiivsusele soojust üheaegselt nii isoleeriv kui ka akumuleeriv. ?Ühekihilises seinakonstruktsioonis ei teki ka veeauru kondenseerumisohtu,? lisab Kalvik.

Ahti Kooskora ei hinda palkmaja soojapidavust kuigi heaks. ?Võib ju paksu kihi soojustust panna, aga siis kaob ära palgi võlu, mille pärast sellise variandi kasuks üldse otsustatakse.?

Andres Jaano on teist meelt: ?Meie praktika näitab, et 20 cm diameetriga palk on piisava soojapidavusega meie oludes ja ka Soomes. Oleme ehitanud isegi Norra mägedesse palkmaju.? Jaano hoiatab aga, et akende ja uste pealt ei tohi kokku hoida, sest just need on suured soojakao allikad. Palkmajades soovitab Anders Jaano kasutada nii elektri- kui ka ahjukütet.

Puitkarkassmaju ehitav arhitekt Üllar Karro kinnitab, et niisuguste majade soojapidavuse saab viia heale tasemele ja võib kasutada elektrikütet, kartmata hiigelkulusid. ?Jäävad ära katlakütte paigaldamise investeeringud ca 10 000 krooni pluss ekspluatatsioonikulud,? ütleb Karro, kuid lisab, et ta ise kasutab oma EKO-majas siiski 90 ulatuses ahjukütet.

Autor: Kai Vare