• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majandusministeerium: väliskaubandus ilmutab kosumismärke

    Väliskaubanduse käive püsib endiselt allpool eelmise aasta taset, siiski on nii eksport kui import hakanud aasta madalaimatest seisudest ettevaatlikult kosuma, väitis majandusministeerium oktoobri väliskaubandusnäitajaid kommenteerides.

    Septembris esimesi paranemismärke ilmutanud eksport saavutas oktoobris taas oma eelmise aasta taseme, import on 6% väiksem eelmisest aastast.
    Allhangetega seotud väliskaubandus kiratseb vaatamata mõningasele paranemisele endiselt, küll aga on välistingimuste halvenedes olnud võitjate rollis omatoodete eksportijad.
    Samal ajal kui allhanked on kolmandiku võrra väiksemad eelmisest aastast, on otseeksport suurenenud 16%, mis kujutab endast suurimat kasvu alates jaanuarist.
    Septembris häid müügikasve näidanud traditsioonilised tööstusharud olid ka peamised otseekspordi toetajad. Eelmisel aastal ekspordi kasvutemposid paisutanud ning sel aastal nõudluse kärbumisest tabatud masinate ja seadmete allhangete osas pole veel olulisi toibumismärke.
    Teine ekspordi põhitugedest - tekstiilitööstus - jätkab suundumust allhangetelt omatoodangule, kuid ekspordi kogumaht eelmise aastaga võrreldes oluliselt suurenenud ei ole.
    Tugev kasv on saavutatud metallitoodete ekspordis, seda nii otseekspordi kui allhangetena. Ka puidueksport on teist kuud aastasel baasil kasvamas.
    Importi sisetarbimisse hoiavad tõusul nii otseekspordiks vajatava tooraine nõudluse kasv kui ka sisenõudluse püsimine, milles määravam osa on investeeringutel. See kajastub ka enim sissetoodavate kaupade struktuuris, kus kaaluandvateks on masinate ja seadmete, transpordivahendite, metallide ning tekstiili sisseveo kasv.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Adam Erki Enok: elekter on kallis. Aga kes investeeriks tootmisesse, kui hind võib nulli kukkuda?
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
Metallid kukkusid halvimasse kvartalisse pärast eelmist finantskriisi
Tööstusmetallide alamindeks on teises kvartalis langenud 26%, mis on suurima langus alates 2008. aasta lõpust. Langusele pöördusid metallid pärast Föderaalreservi 0,75protsendipunktist intressimäära tõstmist.
Tööstusmetallide alamindeks on teises kvartalis langenud 26%, mis on suurima langus alates 2008. aasta lõpust. Langusele pöördusid metallid pärast Föderaalreservi 0,75protsendipunktist intressimäära tõstmist.
Baltika juht lahkub ametist
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Euroopas kardetakse sel talvel maagaasi siseturu lõppu
Euroopa Liidu liikmesriikidel tuleb olla valmis ohuks, kus energiaturg sel talvel killustub ja soov üksteist välja aidata kahaneb.
Euroopa Liidu liikmesriikidel tuleb olla valmis ohuks, kus energiaturg sel talvel killustub ja soov üksteist välja aidata kahaneb.
Nädala lood: täiusliku tormi hoiatus ja sügisene külm dušš, maasikakorjajaid ei kusagil
Jaaninädalal huvitas Äripäeva lugejaid enim, mida on öelda tuntud investoritel Madis Müüril ja Jaak Roosaarel. Mõlemad ennustavad keerulisi aegu.
Jaaninädalal huvitas Äripäeva lugejaid enim, mida on öelda tuntud investoritel Madis Müüril ja Jaak Roosaarel. Mõlemad ennustavad keerulisi aegu.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.