Liitumise teel on rohkelt karisid

Liitumis- ja ülevõtmistehingute initsiatiiv tuleb tavaliselt ühelt kolmest osalisest ? ostjalt, müüjalt või investeerimispangalt. Firmadel tekib aeg-ajalt huvi omandada teisi ettevõtteid. Investeerimispangad jahivad võimalikke kasulikke tehinguid, presenteerides neid potentsiaalsetele ostjatele või müüjatele. Firmad ise jälgivad konkurentide tegevust ja arvavad teinekord kasulikumaks konkureerimise asemel firma omandada.

Tehinguks abi saamiseks pöördutakse panga poole, kes tegeleb nõustamise, ettevõtte väärtuse määramisega, juriidiliste küsimustega, pakkumise tegemisega ning rahastamise korraldamisega. M & A tehinguid rahastatakse tavaliselt kas laenu või ettevõtete aktsiavahetuse teel, mille korraldamisel on taas pangast kasu. Liitumise õnnestumiseks on vaja nii ülevõtva firma kui ülevõetava firma omanikelt ehk aktsionäridelt saada nõusolek tehinguks, mis ei pruugi kergelt tulla. Aktsionäridele pakutavaks präänikuks võib olla firma konkurentivõime tõstmine, kulude kärpimine, töötajate arvu vähendamine või paralleelsete struktuuride likvideerimine, mis peaks tõstma ettevõtte väärtust aktsionäride jaoks. Ettevõtete liitumisel räägitakse sünergia loomisest, mida aga aktsionärid tihti ei näe. USAs toimunud 700 suurimas tehingus aastatel 1996?1998 ei suudetud aktsionäride vara kasvatada 83% juhtudest, poolte tehingutega hävitati ettevõtte väärtus, selgub Best Practicesi uurimusest.

Tavaliselt ülevõtmise või liitumise avalikuks tuleku järel ülevõetava firma aktsia hind tõuseb ning ülevõtva firma aktsia hind langeb. Igasugused karid liitumisprotsessis kukutavad mõlema firma aktsia hinda. Viimasel ajal on trendiks kujunemas suurtehingute ärakeelamine konkurentsiorganite poolt. Kahe USA firma ühinemise võib ära keelata ka Euroopa Liidu konkurentsiamet ? nagu juhtus General Electricu ja Honeywelli ühinemisplaaniga.