Tasuta korterid üksnes suurendavad ebaõiglust

Sundüürnikud ? mõiste, mis toob millegipärast meelde talupoegade sunnismaisuse ? peavad saama linna kulul 4500 tasuta korterit. Majaomanik on paha, aga sundüürnik ära kolida ei taha. Lisaks plaanivad Tallinna linnaisad veel 500 korteri ehitamist, n-ö oma tarbeks. Tuleb välja, et kuhugi pole kadunud ka korterijärjekord.

Äripäeva arvates pole sundüürnikele tasuta korterite jagamine õige. See mitte ei vähenda, vaid hoopis tekitab ebaõiglust juurde.

Taas karistatakse enda eest ise hoolitsemist, praegusel juhul iseseisvalt oma elamistingimuste parandamist. Võtad eluasemelaenu, pandid oma maja või korteri, maksad aastaid või -kümneid tagasi laenu ja intresse.

Samal ajal ei pääse kommunaalmaksetest ega tulevaste investeeringute tarbeks rahakogumisest, mille võib samahästi nimetada üüriks.

Taas tuleb ka nentida, et sinuga ei juhtu mitte midagi hullu, kui sa üüri ei maksa ega omanikule tagastatud majast välja ei koli. Ehkki keegi pole sind sunnismaiseks teinud.

Ikka leidub mõni populistlik linnapoliitik, näiteks Edgar Savisaar, kes püüab maksumaksja rahaga õiglast korda kehtestada.

Kui ei lähe ainult nii nagu neljatoalise sotsiaalkorteriga, kuhu puudustkannatajate asemel kolis sisse riigikogu liige Jaana Padrik. Väidetavalt olnud neljatoalise sotsiaalkorteri üür sedavõrd kõrge, et teisi soovijaid ei leidunudki, kuigi seegi väide lükati ümber.

Nimetatud seigast sugenebki kahtlus, kas 4500 pluss 500 tasuta korterit üldse jõuavad õige abivajajani. Väike sahkermahker linnavalitsuses ja uue korteri võtmed libisevad vaikselt mõne raetöötaja taskusse.

Et EVPd veel kehtivad, siis võib mõelda ka keerulisema kombinatsiooni peale, kuidas tasuta saadud korter erastada. Aga see on juba tõesti vandenõuteooria, millel ei pruugi ülla tasuta jagamisega midagi ühist olla.

Et riik pole sundüürnike peale mõelnud, seda ei saa küll öelda. 1998. aastal mõeldi sundüürnikele välja nn EVP-laen ? võtad laenu tegelikes kroonides, aga maksad tagasi EVP-kroonides, vahe katab riik. Igati soodne.

Praegu, tõsi küll, pankade laenutoodetest EVP-laenu ei leia, kuid omal ajal võinuks aktiivsus suurem olla. Kui paljud erastasid EVPdega oma korteri, siis tekkis sundüürnikel võimalus tasuda laen EVPdega.

Veel tekib küsimus, kas sundüürnikud peaksid tingimata saama uhiuued korterid? Praegu elavad nad valdavalt vanemates majades, ehkki ?sunnismaine? elukoht võib iseenesest olla mugav ja soodsas rajoonis.

Tallinna linnaisad võiksid mõelda, et mitte kõik inimesed, kes võtavad eluasemelaenu, ei saa lubada endale täiesti uut elamispinda. Kas sundüürnikest ei teki omamoodi privilegeeritud klass?

Parteipoliitiliselt mõeldes on 5000 pere hääled eelseisvatel valimistel kindlustatud.

Kui püüda tasuta korterites midagi positiivset leida, siis ehitusfirmad, ja võimalik, et ka kinnisvarabürood, saavad mõneks ajaks tööd juurde.