Valdmanni ametisolekut pidevalt saatnud seaduserikkumised, korruptsioonikahtlused ning rahakantimised pole tema positsiooni kõigutanud ja linnavalitsus on otsustanud Valdmanni kui kogenud ametniku siiski ametisse jätta. Tagantjärele hangete vormistamine on kommunaalametile saanud tööstiiliks, mis lahendab kiiresti olukorra, kuid silmapiiril terendavad esimesed probleemid.
Neist viimane fopaa oli kõigi linnaelanike ja ka turistide Mekaks kujunenud miljonipeldik, mille ehitamise jaoks kuulutas kommunaalamet välja riigihanke oktoobris. Rootslaste pakkumise kiitis amet heaks aga juba möödunud aasta juulis ning sai firmalt 2,3miljonilise arve augustis. Lepingu WC ostuks allkirjastas kommunaalamet hanke väljakuulutamise päeval. WCga seonduvate lisatööde finantseerimiseks kasutati teede kapitaalremondiks ettenähtud eelarvelisi vahendeid. Ühtlasi on linn pidanud vajalikuks sel aastal investeerida avalike käimlate rajamisse 2,5 mln krooni.
Ka enne aastavahetust linnaelanike postkasti potsatanud libeda eest hoiatava voldiku tellimislugu on veel segane. Alguses rääkis Valdmann, et 175 000 krooni maksma läinud voldik telliti firmalt, kes on kahel korral varemgi linnavalitsusele konkursita tööd teinud. Voldiku maksumus riigihanke korraldamist ei nõua, küll aga hea tava. Paar kuud hiljem selgus, et umbes samal ajal, kui voldikud linlasteni jõudsid, kuulutas kommunaalamet välja riigihanke infovoldiku koostamiseks ja trükkimiseks ning veel samal päeval allkirjastas Valdmann lepingu Baltic Design Service?iga.
Iseenesest ülla idee sai ta Helsingist. Et aga esimene vasikas ikka aia taha läheb, jäi ka libedavoldik üldsõnaliseks. Selle peale, et talvel on pidurdusteekond pikem ning jalga tasuks panna kummist tallaga jalanõud, tulevad linnaelanikud isegi.
Riigihangete ameti peadirektor Ülo Sarv on möönnud, et selline kuupäevade kattumine viitab hanke tagantjärele vormistamisele.
Kui välja arvata WC ostmise eest palga vähendamine 18 700 kroonilt 15 000 kroonile, on Valdmann jäänud karistuseta.
1999. aastal äratas Ain Valdmanni tegevus majanduspolitseis korruptsioonikahtluse seoses kalmistuskandaaliga, kus dokumentatsioon vormistati samuti tagantjärele. Majanduspolitsei algatas tollal Valdmanni suhtes kriminaalasja ametiseisundi kuritarvitamises. Väidetavalt tellis Valdmann maksumaksja raha eest remondi Liiva kalmistu territooriumil asuvale ehitisele, mis ei kuulunud kellelegi. Kommunaalameti bilanssi võeti ligikaudu 122 136 krooni eest peieruumiks remonditud hoone pärast majanduspolitsei järelepärimist, kellele hoone kuulub. Kriminaalasi on senimaani lõpetamata.
Juba aastaid puhastab Tallinna tänavaid Valdmanni kauaaegse sõbra Heikki Anipai firma AS Vare, mille tütarfirmalt võttis Valdmann kahe aasta eest 1,3miljonilise laenu. Pärast seda, kui Äripäev teema üles võttis, hakkas huvi tundma ka sisekontroll, midagi korruptiivset selles aga ei näinud. Seda enam, et Valdmann oma seletuskirjas väitis, et ei teadnud sõbra elukaaslase kuulumisest laenu võtnud firma etteotsa. Ka Toompeale WC tellimise puhul oli sisekontrolli seisukoht ühene: Valdmann ei ole tualettmajaga seotud tehingutega saanud isiklikku kasu.
Küll aga on Vare juht Heikki Anipai jätnud riigile makse tasumata ligi 13 mln krooni eest, andes tänavate puhastamise üle tütarettevõtetele, mille hiljem makseraskuste tõttu likvideeris. Maksuamet algatas kriminaalasja Anipai vastu maksude tahtlikult tasumata jätmise kohta.
Uurimine aga võib teatavasti venida aastatepikkuseks protsessiks, kuni avalikkus asja sootuks unustab. Senikaua, kui prokuratuur uurib miljonipeldiku ehitamist, hüpitavad linnaametnikud vastutust ühelt teisele nagu kuuma kartulit ning murravad pead, kuidas läikivat tualettmaja vandaalide eest kaitsta.
Seotud lood
Pro Kapital Grupp AS asutati 1994. aastal Itaalia ettevõtja Ernesto Preatoni visionaarsel eestvedamisel, nähes võimalusi okupatsioonijärgsel, ent siiski tärkaval Baltikumi turul. Märgates nii Balti riikide kui ka Skandinaavia ja Mandri-Euroopa kultuurilisi ja majanduslikke sarnasusi, kasutas Preatoni ära esmaklassiliste maatükkide soodsat kättesaadavust – strateegiat, mis seisnes suure arendusportfelli omandamisel ning pani ühtlasi vundamendi tänasesse ulatuvale eduloole.