Lihasõda jagab turgu

Rakvere Lihakombinaat on säilitanud suurima turuosa, teiselt kohalt neljandaks on aga kukkunud Valga Lihatööstus.

Eile liitusid veel kaks lihatööstust nõudega jaotada tarbijate huvides lihavorstid kvaliteedi-klassidesse. Veebruari alguses saatsid märgukirja põllumajandusministeeriumile ning veterinaar- ja toiduametile viis Eestis tegutsevat lihatööstust, kelle hulgas oli ka Valga Lihatööstus.

?Ettepanekut ajendas tegema olukord Eesti lihavorstide turul, kus puudub sisuline regulatsioon ning järelevalve tarbijatele vorsti nime all pakutavate toodete suhtes,? selgitas Valga Lihatööstuse juhataja Elmut Paavel. ?Paljudes vorstitoodetes kasutatakse lihamassi, mis on saadud sea- ja linnuliha luuüdi, luuümbrise ning kontidel olevate lihajääkide töötlemisel kondipressis.?

Eestis tegutseb kokku üle 200 lihatööstuse.

Mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis on lihamassi kasutamine vorstitoodetes keelatud.

Klassifikatsioon määraks eri klassi kuuluvatele vorstidele lihasisalduse alammäära, kusjuures madalaima klassi vorstides jääks lihasisaldus määratlemata.

Lihatööstused tegid ametkondadele ettepaneku, et lihamassi kasutamine võib olla lubatud üksnes kolmanda klassi puhul ja markeeritud terminiga ?lihakondimass?. Rakvere Lihakombinaat pole ettepanekule alla kirjutanud. ?Lihaliidus on töö juba ammu käinud,? põhjendas Horm.