- OMX Baltic−0,05%317,98
- OMX Riga0,15%956,07
- OMX Tallinn−0,28%2 199,74
- OMX Vilnius−0,16%1 498,45
- S&P 5001,49%7 764,7
- DOW 300,71%52 048,83
- Nasdaq 2,26%27 122,09
- FTSE 1000,75%10 739,01
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,06
- OMX Baltic−0,05%317,98
- OMX Riga0,15%956,07
- OMX Tallinn−0,28%2 199,74
- OMX Vilnius−0,16%1 498,45
- S&P 5001,49%7 764,7
- DOW 300,71%52 048,83
- Nasdaq 2,26%27 122,09
- FTSE 1000,75%10 739,01
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suuremad müüjad astuvad väiksematele kandadele
?Inimestele meeldivad meie reklaamid väga, kuid nüüd tuleb mõelda, kuidas nad meie õlut ka ostma panna,? ütles Äripäevale ASi Viru Õlu müügidirektor Härmo Põlluvee, kommenteerides ettevõtte läbikukkunud turuhõlvamiskava. Viru Õlu kaotas eelmisel aastal vaatamata Frederiku õlle meeldejäävale ja kallile reklaamikampaaniale osa turust. Saku ja Tartu õlletehas seevastu kasvatasid oma turuosa. Õlleturul toimuv on hea indikaator.
Vähenev tööpuudus ja elanike kasvavad sissetulekud, suuremad laenuvõimalused ja madalamad intressid on hoogustanud sisetarbimist, mis on omakorda elavdanud majandust. Majanduse elavnemist suudavad aga enam oma eduks pöörata suuremad ettevõtjad.
Jaekaubandusturul toimuv kinnitab meie väidet. Tarbijad kulutasid eelmisel aastal igas kvartalis ümmarguselt miljard krooni rohkem kui aasta varem sama ajaga ? aasta esimeses kolmes kvartalis kasvas jaemüük püsivhindades 13 ja IV kvartalis 11. Kokkuvõttes võib 2001. aastat pidada kaupmeestele kordaläinuks.
Statistikaameti andmeil suurenes müük suuremates kauplustes ? s.o kaubandusettevõtetes, kus töötab 50 ja enam töötajat ? IV kvartalis võrreldes 2000. aasta IV kvartaliga koguni 27 ? piltlikult öeldes jõudis tarbijate rohkem kulutatud miljard suuremate kaupluste kassadesse.
Väiksematel poodidel (alla 50 töötaja) ei õnnestunud oma müüginumbreid suurendada, samas ei jäänud need ka alla aastatagustele näitajatele ning endiselt ületavad väiksemate tegijate müügimahud suuremate kaupluste omi. Seega pole väiksemate müüjate olukord kõige hullem.
Kuid väikestel tasub olla tähelepanelik. Viimase nelja aasta jooksul on kaubanduspinda juurde tulnud aastas keskmiselt 20. Suuremate müüjate müügimahud on kahe aastaga suurenenud ca 75.
Esialgu on uued kaubanduskeskused enda juurde üle meelitanud suure osa turgude ostjaskonnast. Kui Emori uuringu järgi eelistas 1999. a 52 tallinlastest osta toitu ja muud esmavajalikku turgudelt, siis eelmise aasta suveks oli neid Ariko uurimuse järgi veel 37. Küllap on tänavuste uuringu järgi see protsent veelgi väiksem.
Suprema Securitas ASi peaanalüütiku Veikko Maripuu hinnangul pole uute kaubanduskeskuste rajamise hoog vaibunud, klientide ülemeelitamine jätkub ning peagi võivad kaotajaks osutuda väiksemad müügiettevõtted ? suuremad astuvad neile juba jõudsalt kandadele.
Kaubandus lähtub põhimõttest: kasva või sind neelatakse. Kui oluline osa jaekaubanduse käibe kasvust on võidetud turgudelt, siis suuremad parandavad Maripuu sõnul oma positsiooni väiksemate arvel.
Suurte eelis on väiksemad püsikulud, suurem efektiivsus, aga ka suuremad võimalused mõjutada tootjaid ja vahendajaid. Väiksematel aitab püsima jääda spetsialiseerumine, uudsus, omanäolisus. Mullu IV kvartalis olid väga edukad just spetsialiseeritud toidukauplused ? nt lihapoodide, kondiitrikaupluste jt müük suurenes püsivhindades 85.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Meta, AMD ja Inteli aktsiad tõusid 10% ringis
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
Meta, AMD ja Inteli aktsiad tõusid 10% ringis
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
Tagasi Äripäeva esilehele