Uus strateegia võib maksta sadu tuhandeid

?Positiivsed sõnumid on olemas, et sellist teenust vajatakse,? kinnitas Strateegiliste Algatuste Keskuse IGB (Insight Generation Board) projekti juht Linnar Viik. IGB on Eesti tippjuhtidele suunatud uute strateegiliste visioonide tekitamise ja ellurakendamise metodoloogia.

Esmaspäeval teeb SAKi nõukogu projektis viimased täpsustused teha. Järgmine etapp on müük. Selle suhtes, kui palju vajavad Eesti suuremate ettevõtete juhid toodet, mille sisuks on uute strateegiate tekitamine ja ellurakendamine, oli Linnar Viik eile optimistlik. ?Globaalsed teadmised tuleb rakendada kohalikesse oludesse,? põhjendas Viik ettevõtmise ideed ja ka kasu ettevõtte juhi jaoks.

Strateegiliste Algatuste Keskuse (SAK) tegevuse sisuga kursis olev Silmeti juht Tiit Vähi arvab, et sellist teenust nii spetsiifilise turuga ettevõte, nagu on Silmet, endale lubada ei saa. ?Me saame loota ainult iseendale,? ütleb Tiit Vähi, kes ei salga, et teadmistest strateegiate planeerimisel jääb sageli puudu. Silmet Grupi heaks töötab grupp inimesi, kelle ülesandeks on visioonide väljatöötamine.

Pärnu Sadama juht Peeter Volkov ei tea SAKist midagi. ?Tuntud nimede eesotsas olemine ei tähenda, et seda vajame,? ütleb Peeter Volkov. Tema sõnul ei ole ühegi teenuse hind kõrge, kui sellest sõltub ellujäämine.

Tolarami tegevjuht Imbi Elm suhtub strateegiliste plaanide koostamise teenusesse skeptiliselt. Ta toonitab, et liitumisel Euroopa Liiduga võib väga palju muutuda. ?Olen olnud tööl ühes firmas, kus pandi paika plaan viieks aastaks, aga omanikevahetus keeras kõik pea peale,? meenutab Imbi Elm.

Projekti juht Linnar Viik on veendunud, et firma arengus tekib mingil ajal ideede stagnatsioon. Tulevikuvisioon on, aga see on ähmane. Tema sõnul on juhid ausalt tunnistanud, et strateegilist-analüütilist nõustamist läheb tarvis. ?Kas suurendada mahtu või mina edasi kvaliteedi osas,? toob Linnar Viik kiiresti ühe näite.

Projekti ettevalmistamiseks on kulutatud 100?150 töötundi, mis Viigi sõnul teeb IGB-projekti maksumuseks ligikaudu 50 000 krooni. Ettevõtjale maksab teenus analüütikute palga ja administratiivkulude summa.

SAKi esimene lepingupartner on Tallinna Sadam. ?Kui inimene on ühes firmas neli aastat töötanud, kipub ta jääma oma ideedesse kinni,? viitab Tallinna Sadama juht Riho Rasmann põhjusele, miks SAKilt projekt telliti. Rasmann loodab miljonikroonise arenguplaani kõikide jaoks kasu teenima panna.

Tallinna Sadam sõlmis juba eelmise aasta novembris SAKiga Tallinna Sadama strateegilise arenguplaani koostamise lepingu.

Tallinna Sadama pikaajalisi plaane kommenteerides ütles Rasmann tookord BNSile, et ettevõte loodab kaubakoguse praeguselt 30 miljonilt tonnilt aastas kasvatada 2010. aastaks 70 miljoni tonnini.

Kui palju aitab kaasa plaanide teostamisel SAKi juunis valmis saav projekt, selles osas jäi Rasmann praegu vastuse võlgu. Tallinna Sadama arenguplaanide väljatöötamiseks annab oma panuse üle 10 analüütiku. Rasmann on tulemuste osas pärast järjekordset töökoosolekut positiivselt meelestatud.

SAKi nõukogusse kuuluvad Eesti Panga president Vahur Kraft, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik ja Hansapanga juht Indrek Neivelt.