Turukaubanduse head päevad kestavad

Suurim kogus odavast importkaubast, mis valdavalt läheb müügiks turgudel, tuleb Leedust, Hongkongist, Türgist ja Hiinast.

Tolliamet registreeris mullu kogu impordikaupa ligikaudses väärtuses 600 mln krooni. Sellest summast on vaid 8 deklareeritud Leedu, Hongkongi Türgi ja Hiina päritolu kauba maksumuseks, aga koguselt annavad need riigid impordi kogumahust 40.

Enim müüdavam on praegu Eestis Leedu päritolu kaup. Igal nädalal stardib Leedu poole kümneid reisibusse ja nädalas tuuakse Eestisse ligikaudu 600 kg kaupa. Eelmisel aastal toodi Leedust rõivakaupa tolliameti andmetel üle 310 tonni keskmise kilohinnaga 52 krooni.

Õitsev turukaubandus ei näita tegelikke müüginumbreid rõivakaubandusvaldkonnas. Bastioni juhi Indrek Stahli sõnul liigub rõiva- ja tekstiilikaubanduses musta raha umbes 50. Sellest enamiku annab Leedu turgudelt toodav kaup, mille vähendamise vastu aitavad ainult topelttollid. Neid ei ole aga lihtne kehtestada, sest selle taga on vähemusrahvuse huvid, rääkis Stahl. Kui turul rõivaste kauplemisega lõpp teha, siis kaotavad paljud nendest töökoha, lisas ta.

Turul müüdavate rõivaste suur osa vähendab ka uute rõivaste tootjate ja müüjate klientuuri. Stahli sõnul on mõju seda suurem, mida enam on orienteeritud massirõivastele.

?Maksimarketi jaoks on siiski mõju tühine,? hindas ETK jaekaubandusketi direktor Jaan Marjundi Leedust pärit kauba konkurentsivõimet.

Kaupmeeste liidu tegevdirektori Maarika Merilaiu sõnul kannatavad kõige rohkem tarbija enda huvid, kui nad ostavad turgudelt kaupa, sest keegi ei saa neid kaitsta halva kvaliteedi eest.

800 miljoni krooni suurusest rõiva ja tekstiili jaemüügikäibest eelmisel aastal moodustas statistikaameti spetsialisti Jaanika Tiigiste sõnul vaid 23 miljonit Eestis toodetud rõivaste ja jalatsite müük.