Kaks surma Pariisis

70 aastat tagasi vapustas Rootsi avalikkust ärimees Ivar Kreugeri surmasõnum, mis samuti tuli Pariisist, nagu esmaspäeva hilisõhtul saabunud teade telekomi- ja meediamagnaat Jan Stenbecki manalasse varisemisest. Meeste elukäigus on sarnaseid jooni, kuid Kreugeri krahhiga võrreldes pole Stenbecki äkilisel lahkumisel Rootsi majandusele siiski samavõrd drastilisi tagajärgi, leiavad analüütikud.

Seoseid võib leida alates sellest, et Jan Stenbecki advokaadist isa kutsuti selgitama Ivar Kreugeri pärandusasju. Kurjade keelte sõnul sai sealt aluse ka Hugo Stenbecki varandus, mis omakorda sai nurgakiviks Jan Stenbecki impeeriumile. Nii Stenbeck kui Kreuger alustasid oma karjääri Rootsis pärast naasmist USAst. Mõlemate puhul kasvas impeerium üles ühe inimese ümber ja sõltus ühe inimese kogemustest, sidemetest ning oskustest. Mõlemate surma järel on elutööna loodud impeerium raskustes. Kreugeri tuletikuvabrik varises võlakoorma all, Jan Stenbeck müüs sel kevadel ootamatult kolmandiku oma metsadest. Nagu väidab Rootsi press ? et katta oma meediafirmade kahjumeid.

Mõlemad mehed kõigutasid välja kujunenud võimustruktuure ? Kreuger nn Jönköpingi trusti, Stenbeck Telia eelkäija Televerketit. Erinevust niipalju, et Kreuger panustas monopoli ehitamisele, Stenbeck lõhkumisele.

Paralleele võib tuua ka börsilt. Kreugeri krahh tuli paar aastat pärast 1929. a börsikrahhi. Stenbecki lahkumine aga pärast suurimat langust, mis Rootsi ja maailma börsidele sellest ajast osaks on saanud. Kolmekümnendate aastate finantskriis ja majandusdepressioon olid siiski oluliselt rängemad kui seis praegu. Ka oli Kreugeri positsioon nii Rootsi kui rahvusvahelises ärielus Stenbeckiga võrreldes palju suurem. Kreugeri krahhile järgnesid kohtuprotsessid, mis röövisid usalduse börsi vastu aastakümneteks. Nii leiavad analüütikud, et Ericssoni kriisil on selles valguses palju tõsisemad tagajärjed kui võimalikul ebakindlusel Stenbecki firmade ümber.