Ericssoni emissioon kulgeb edukalt

Aktsiate märkimise esialgsed tulemused selguvad reedel. Kuid märkimine tegelikult jätkub, sest kõik eilseks oma ostuhuvi ilmutanud aktsionärid võivad saada veel aktsiaid, mille märkimisest senised omanikud ei hoolinud. Fondide esialgsel hinnangul jättis umbes 25 Ericssoni väikeaktsionäridest oma märkimisõiguse kasutamata. Nüüd lähevad need kõigi eelduste kohaselt suuraktsionäride kätte, sest nende jaotamisel eelistatakse neid, kes esimeses voorus rohkem aktsiaid märkisid. Vaevalt et suuraktsionärid oma õiguse kasutamata jätavad, kui neil on võimalik saada aktsiaid soodushinnaga 3,80 krooni tükk.

?Suuraktsionäridele on see hea äri,? ütles investeerimispanga Enskilda Securities projektijuht Helen Alderin Rootsi uudisteagentuurile TT.

Alates tänasest konverteeritakse märkimisõigused nn märkimisaktsiateks, millega tehakse tehinguid 11. septembrini. Umbes 18. septembri paiku vahetatakse need omakorda tavaliste aktsiate vastu ja siis on emissioon lõppenud, kirjeldas Dagens Industri emissiooni käiku.

Märkimisõigus toimib optsioonina, sest see annab õiguse osta Ericssoni aktsiaid eelnevalt kokkulepitud hinnaga. Märkimisõigustega on Stockholmi börsil väga aktiivselt kaubeldud, ainuüksi kahe nädalaga oli nende müügikäive 2,7 miljardit, mis tähendab, et iga kolmas märkimisõigus vahetas omanikku. Ehkki märkimine lõppes eile, oli sisuliselt viimane märkimisõigustega kauplemispäev juba neljapäev, mil need olid Stockholmi börsil kõige kaubeldavad väärtpaberid Ericssoni aktsia järel.

Ericssoni aktsiaemissioon on aidanud tugevdada ka Rootsi krooni euro ja dollari suhtes, sest paljud välismaised investorid on ostnud krooni, et märkida Ericssoni aktsiaid.

Kuna Ericssoni emissiooni nõustanud pangad ja suuraktsionärid võtsid kohustuse osta suures koguses märkimata jäävaid aktsiaid ja kuna väikeaktsionärid on päris aktiivselt oma märkimisõigust kasutanud, siis Ericsson ilmselt ka saab need 50,7 miljardit Eesti krooni, mis ta emissioonilt lootis. Aga see ei tähenda kaugeltki, et Ericssoni raskused oleksid ületatud, probleeme jätkub küllaga. Just nende lahendamisest sõltub aktsia edasine areng.

Ericsson on seadnud eesmärgiks säästa tuleva aasta lõpuks kuni 84,5 miljardit Eesti krooni. Sel eesmärgil teatas firma nädal tagasi, et loobub IT-teenuste üksusest, kus töötab 4000 inimest. Veelgi üllatavam teade tuli mõni päev hiljem reedel, kui Ericssoni tegevdirektor Kurt Hellström ähvardas lõpetada investeeringud Sony Ericssonisse ehk mobiiltelefonitootmisse, kui see poole aastaga otsustavalt oma tulemusi ei paranda. Ericssoni turuosa on mobiiltelefoniturul kahanenud 1998. a 15 protsendilt tänavu teises kvartalis 5,4-le. Paljuski selle üksuse tõttu oli kontserni teise kvartali kahjum 1,4 miljardit krooni, millega kaotas lootuse aasta lõpuks kasumisse jõuda. Madalseis valitseb ka Ericssoni trumpalal, mobiiltelefonisüsteemide alal, kus firma ise prognoosib tänavu müügi vähenemist 15. Lisaohte Ericssonile kujutavad klientide rahalised raskused.

Briti Financial Times ütles oma juhtkirjas, et Ericssoni seekordne emissioon kindlasti õnnestub, kuid kas see jääb ka Ericssoni viimaseks appihüüdeks turgudele, pole teada.