Maksumaksja tasub ka ametniku erasõitude eest

Riigiasutustest nõuab ametiautode isiklikeks sõitudeks kasutamise eest ettenähtud erisoodustusmaksu praegu auto kasutajalt sisse üksnes politseiamet. Sealsest 1267 sõiduautost on 311 eriotstarbelist ja 162 kasutatakse ka erasõitudeks. Kõik politseinikud, kellele on antud luba teha ametiautoga ka erasõite, tasuvad erisoodustusmaksu ise. Ülejäänute pealt tasub politseiamet seda maksu 142 766 krooni eest kuus.

Ainuüksi ministeeriumid ja nende allasutused maksavad kuus erisoodustusmaksu kokku ligi 300 000 krooni ulatuses, mis teeb aastas 3,6 miljonit krooni.

Ministeeriumidest tasub siseministeeriumi järel kõige enam erisoodustusmaksu, 63 783 krooni kuus, rahandusministeerium, kus nüüd valmib eelnõu kasutusrendis ametiautodele veel ka kolmandiku käibemaksu lisamiseks.

Ministeeriumi finants- ja haldusosakonna juhataja Veikko Vahar ütles, et asutus otsib võimalusi sõiduautode kulude vähendamiseks ja ühe variandina on kaalutud erisoodustuse sissenõudmist autode kasutajailt. Minister Harri Õunapuu Chrysler 300M on võetud kasutusrenti kolmeks aastaks ja selle kuumaks on 4951 krooni. Selle pealt tuleb praegu tasuda erisoodustusmaksu 797 krooni kuus. Uuest aastast suureneb see summa aga kaks korda, ulatudes pea 1600 kroonini kuus.

Rahandusministeeriumi otseste maksude talituse juhataja Ivo Vanasaun ütles, et ministri määrusega paika pandud kokkuleppelise erisoodustuse summa arvutamise aluseks oli töötaja poolt saadud hüve turuväärtus. Seda ei tohi tema sõnul segi ajada tööandja tehtud täiendavate kulutustega. 2000 krooni hõlmab Vanasauna selgitust mööda kulutusi rendile, kindlustusele, hooldusele, remondile, parkimistasudele, kütusele ja muule auto käigushoidmiseks vajalikule ning jääb tegelikule turuväärtusele alla.

Erisoodustusmaksu kohta lausus Maksumaksjate Liidu peasekretär Kalle Kägi, et mõnes riigis tasub seda tööandja, teistes jälle töövõtja. Riigiasutuses peab see igal juhul tulema palgakulu arvelt, lausus ta. Ametiauto kasutamine erasõitudeks ei ole selline hüve, mida peaks saama maksuvabalt nautida, leidis ta. Sõidupäevik on Kägi sõnul ainuke objektiivne võimalus tegeliku erasõitude mahu kindlakstegemiseks.

Rahandusministeeriumi andmetel suurendab erisoodustusmaks tuleval aastal tulumaksu laekumist 130 miljoni krooni võrra.

Ettevõtja jaoks tõstab erisoodustusmaks oluliselt maksukoormust, kusjuures seda tuleb tasuda kõigi sõidukite pealt, olenemata sellest, kas nendega üldse erasõite tehakse. Samas Maksumaksjate Liidu kogutud kõrvalolevas graafikus kujutatud esialgsed andmed näitavad, et ministeeriumides makstakse erisoodustusmaksu väheste ametiautode pealt. Kägi sõnul on liidul kavas järgmisel nädalal selgitada, kuidas tagatakse, et just nii väheste autodega erasõite tehakse.

Saku Õlletehases kasutavad ametiautot ainult müügi- ja ostuosakonna töötajad, kes teevad töösõite praktiliselt 8 tundi päevas ja sageli ka puhkepäevadel. Müügiesindaja Toomas Oinak ütles, et kui ta puhkepäevadel autot vajab, kasutab ta selleks oma isiklikku sõidukit. ?Kolmandikust ei saa siin juttugi olla, Saku autoga teen oma sõite kindlasti alla 10 protsendi, kui tööle- ja kojusõit sinna hulka arvata,? lausus ta.

Auto on töövahend, mitte mingi eriline soodustus, leidis Saku Õlletehase infojuht Kristina Seimann.