Raplamaal uus olukord

Sügise esimese tööpäeva hommikuks oli Rapla südalinna tänavanurkadele ilmunud üks trakside väel malet mängiv mees. Irvhambad irvlesid: ?Näe, Savisaar tahab Rapla vallavanemaks tulla!?

Ei ta taha, on rohkem omade soojendajana väljas. Küll on see aga märk erakondlike vallavolikogude valimistest. Rapla maakonnas kandideerib 20. oktoobril kohalikesse omavalitsustesse kokku 569 inimest ja 522 neist on sidunud ennast mingi erakonnaga. Valimisliite on vaid neljas vallas ja ilmselt ainult Juurus saavad nad võimu jagamisel sõna sekka öelda.

Kõige pikem nimekiri on Rapla maakonnas uustulnukal ? Res Publica on saanud oma lipu alla 153 kandidaati. Rahvaliitlased on selles järjestuses 151 nimega teised, aga nad on esindatud üheksas vallas, Res Publica vaid seitsmes. Kolmas arvestatav jõud on Keskerakond ? 104 nime ja kuus nimekirja. Ülejäänud erakonnad on siinmail tagasihoidlikumalt esindatud.

Ometi oleks üsna ettevaatamatu nende näitajate järgi valdades juba võimutoole jagama hakata. Prognoosimist ei viiks edasi ka varasem kogemus, sest kolmes Raplamaa olulises piirkonnas seda lihtsalt pole ? nüüdsed valimised on ühtlasi ka suureks valdade liitumiseks. Märjamaal ühineb kolm valda üheks, Kohilas ja Raplas kaks. Ja keegi ei oska ennustada, milliste kriteeriumide järgi valija selles situatsioonis käitub.

Karta võib, et erakondlik kuuluvus on esialgu küll viimane, mille järgi otsustatakse. Pigem ehk nii, et maamehed valivad maamehi ja alevite elanikud alevitest pärit kandidaate. Niisuguse skeemi puhul sõltub palju sellest, kes aktiivsemateks valijateks osutuvad. Samas ei julge keegi ennustada, kui palju inimesi üldse valima läheb.

Autor: Tõnis Tõnisson